-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära. Mehler et al, 1994: 4päevased prantsuse titad eelistasid kuulata prantsuse keelt, mitte vene keelt. Cristophe & Morton (1998): 2 kuu vanused inglise titad eristasid inglise keelt jaapani keelest, hollandi keelt inglise keelest aga ei eristanud. Ilmselt oluline keele prosoodiline (rütmiline) struktuur. Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, suu avamist ja huulte prunditamist · Vinter (1986) näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi
Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG
olevat ikka veel salajane - kui läsks O'Harele külla, võttis kaasa ka oma tütre Nanny ja tema sõbranna, külla saabudes tutvus sõbra naisega kes tundus jäine, pühendas raamatu talle, külas olles oli naine nagu vihane ta peale - rääkidest sõjast jõid kõrvale alkoholi ja kumbki eriti sündmustest midagi ei mäletanud - selgus et O'Hare naine Mary oli vihane sellepärast, et arvas, et Yonson ja tema mees olid tegelikult sõjas alles titad, vihjates sellele, et ei taha, et tema või kellegi teise lapsed sõjas surma saaksid, uskus et raamatud ja filmid on sõdade tekkimises osaliselt süüdi - lubas Maryle, et paneb raamatu nimeks ,,Laste ristisõda" - lõpuks loobusid vanad sõbrad meenutamisest ja hakkasid muust rääkima, uurisid laste ristisõja algust, lapsed lootsid saada seeläbi Palestiinasse aga tegelikult pooled uppusid tormis ja pooled müüdi Aafrikasse orjades
Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine on oluline emaatiavõime arenguks. Nägemisvõime: 3kuune on võimeline vaatama objekte, mis teevad häält; kui ema räägib lapsega, vaatavad silma. 2kuune eelistab vaatada nägu. Visuaalne kuristik 6kuune laps ei rooma sügavamana näiva laua poolele. Kuulmisvõime: kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt. Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuulevad ema häält, vastavad sellele. Näited: DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust
Vanema aja luuletusi lastele. Ütleksin, et luuletused sobivad jälle pigem algklassidele, kuna lasteaialastele on enamus luuletusi pikad ja rasked. Endale meeldisid „Nutika lutika „ lood. Nutikas lutikas Nutikas lutikas liugu lõi jääl, voodisse jäi. nahk sai tal märjaks Üles ei tõuse, ja ära läks hääl. söömas ei käi. Järgmisel hommikul Tulid titad, oligi tumm. tegid pai. Kõht aga paistetas Nutikas lutikas suureks kui trumm. tervekski sai. 31 Heiki Vilep Puu Pea Puu Illustreerinud Emma Themas ja Ilmar Kruusamäe Raamatus on 28 luuletust. Luuletused on enamuses lõbusas ja
õdesidvendi ja püüavad neid abistada. Nad samas ka narrivad ja kiusavad neid, kusjuures teisel eluaastal narrivad nooremad neid omakorda. Tihti, kui suhetes puudub tasakaal, tuleb ette, et üks laps (enamasti noorem) on sõbralik, samas kui teine (enamalt jaolt vanem) on agressiivsem. Noorimatel lastel arenevad kergesti kiindumussuhted oma vanematesse õdedesse ja vendadesse. Titad on häiritud, kui nende alalised kaaslased lähevad kuhugi ära; nad tervitavad neid rõõmuga, kui nad tagasi tulevad; nad eelistavad oma pere lapsi mängukaaslastele ja otsivad nende juurest kaitset, kui ruumi siseneb võõraid. Noorematele lastele pakub rahuldust vanemate jäljendamine. Ettekujutus, et ühe pere lapsed teineteisest hoolivad, ei avalda mõju
annaabi.ee 
