- väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga - peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline (piklikud kergelt äraspidised lehed, võivad olla väikesed hõlmad)
· mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk
On ilus ka rühmiti muru taustal. Eriti dekoratiivne õitsemise ja viljumise perioodil. Moodustab tihedaid murumättaid . Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11629 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein/?category=9&panel=1 2.7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5...1,7 cm Õied või õisikud: Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed süstjad, teravatipulised, kileja servaga, kastanpruunid, läikivad. Õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õite alusel olevad kandelehed on kilejad, õiekattest kaks korda lühemad. Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem.
ee/? et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/koeleria_glauca_vesihaljas_haguhein.html. 15.09.2013. Neeva aed. Vesihaljas haguhein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein1/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) (joon. 61, joon.62) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5-0,7 cm. Õied või õisikud: õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õitseb aprilli lõpus ja mais. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Joonis 61. Karvane piiphein (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/?
P. abies var. europaea seemnesoomused rombjad, rombi külgmised nurgad sageli ümardunud, suurim laius enam-vähem keskel, tipp lõpeb 2...3 mm laiuse otsaga, mis on peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,1 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 75%. P. abies var. obovata seemnesoomused äraspidimunajad, laialt kumera terveservalise tipuga. Käbi keskmine pikkus on 8,9 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f. squarrosa seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad.
Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka. Seega paistavad loodehmiku oksad kui kollakasrohelised nöörid. Erinevalt niiduehmikust, tema nöörjad oksad ei harune üldse.
Laryngeal Tube LTS-D - kahevalendikuline ühekordseks kasutamiseks mõeldud steriilne kõritoru. 72 Asai & Shingu 2005, Genzwuerker jt 2005, Berlac jt 2008 711 Pilt 51.8. Kõritoru Kõritorud LT-D (ühevalendikulised, steriilselt pakendatud, anatoomilise kujuga) on mõeldud kasutamiseks erakorralises meditsiinis. Disain võimaldab kiiret paigaldamist, on atraumaatilise tipuosaga ning kolmes suuruses73 . Kõritoru Patsient Kehapikkus Soovitav manseti Konnektori suurus maht (ml) värv Nr 3 Nooruk/täiskasvanu: > 25 kg, 60 Kollane väike < 155 cm Nr 4 Täiskasvanu: 155–180 cm 80 Punane keskmine
annaabi.ee 
