Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei
............................................................................................... 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014. aastal. Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et
aidata oma lastele traditsioonilisi mänge õpetades. Sealjuures hoiatab Winnicott aga laste loovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapsele viisi olla „ausalt iseendaga“. Innovatsiooniteooria Brian Sutton-Smith (1924-): Ameerika psühholoogiaprofessor. Pühendas kogu oma elu uurimaks mängu. Olles kaasaja selle ala tuntuim tippteadlane. Avastas, et mängu vastandtegevus ei ole töö, vaid depressioon. Tema poolne mängu käsitlus on originaalne ja tavatu. Leidis, et need lapsed, kes enam mängivad, on paremini ette valmistatud nii õpinguteks kui tulevaseks tööks. Teadlased on toonud põhiliste mängutunnustena esile järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud
tegevus ja seega võivad nad lapse mängu tähtsust mõistes mängule kaasa aidata oma lastele traditsioonilisi mänge õpetades. Sealjuures hoiatab Winnicott aga laste loovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapsele viisi olla „ausalt iseendaga“. Brian Sutton-Smith (1924-): Ameerika psühholoogiaprofessor. Pühendas kogu oma elu uurimaks mängu. Olles kaasaja selle ala tuntuim tippteadlane. Ta on aastakümnete jooksul korraldanud palju arengupsühholoogilisi ja kultuure võrdlevaid uurimusi. Tema tuntumad tööd on järgmised: ``Mängu dialektida``(1978), ``Mänguasjad ja kultuur``(1986), ning `` Mänguteooria tulevik``(1995). Avastas, et mängu vastandtegevus ei ole töö, vaid depressioon. Tema poolne mängu käsitlus on originaalne ja tavatu. Leidis, et need lapsed, kes enam mängivad, on paremini ette valmistatud nii õpinguteks kui
nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel
nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel
nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel
annaabi.ee 
