adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordialadel ja avaldub madala rahuloleku pulsi, unehäirete,langenud meeleolu ja väsimusega. Teine tüüp on sümpaatiline,mis on
Eesti on väike ja meid on vähe, aga tsiteerides veelkord Jakob Hurta, tuleb öelda, et kui eestlased ei saa olla suured rahvaarvult, siis tuleb saada suureks vaimult. Ilmselt ongi vaimusuurus üks eestlaste elujõu peamisi allikaid. Seda saab taotleda kultuuri ja hariduse läbi. Kui välismaalastelt küsida Eesti asukohta, siis nad ei pruugi vastust teada. Küll aga on suur osa neist kuulnud meie laulupidudest, helilooja Arvo Pärdist, muusikamaailmas laineid löönud Kerli Kõivust, tippsportlastest, eesotsas Mart Poomi, Andrus Veerpalu, Marko Asmeri, Baruto ja Kaia Kanepiga, poliitikas Eesti maailmakaardile toonud Lennart Georg Merist või supermodell Karmen Kassist. Ka eesti teadlased ja astronoomid on tuntud. Seetõttu võibki väita, et kuigi me ei saa ilmselt kunagi suureks rahvaarvult, oleme me saanud suureks vaimult. Olen kuulnud, et välismaalased kirjeldavad eestlasi kui tüüpilisi rahulikke põhjamaalasi, kes on käitumise poolest pigem tagasihoidlikud kui silmatorkavad
elastsust. See muutub vastavalt treenitusele. KEHALISTE HARJUTUSTE MÕJU SISEORGANITE ARENGULE. Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi: · Sangviinik tugev, tasakaalustatud, liikuv. Need inimesed on väga teovõimelised ning enamik tippsportlastest kuuluvad sinna põhitüüpi. · Koleerik tugev, tasakaalustamata, liikuv. Ülekaalus on erutusprotsessid, nad on väga rahutud, kärsitud, püsimatud. Mõningatel spordialadel saavutavad koleerikud väga häid tulemusi, kuid konfliktid treenerite, kohtunike ja võistkonnakaaslastega on kerged tekkima. Sellepärast sobivadki neile individuaalalad. · Flegmaatik tugev, tasakaalustatud, väheliikuv. Need inimesed on väga suure
rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. Referentgrupp ehk osutusgrupp inimgrupp, kellega inimene arvestab või kellele viitab oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes omaks nende normid, et suunata ja juhtida oma käitumist ja hoiakuid. 6) Sildistamisteooria. sotsioloogias ja mõnes sotsiaalpsühholoogia valdkonnas käsitlenud sotsiaalseid protsesse, mis tulevad mõnede laste (või täiskasvanute) näiteks lolliks nimetamist võimalik, et keelekasutuse või entilise päritolu tõttu ja kuidas need sildid seejärel
Nii algajatel kui ka hästitreenitud sportlastel algab maksimaalse jõu langus umbes neljandast tegevusetuse nädalast. Kolm kuud treeninud algajad kaotavad 6–10-nädalase pausiga kogu juurde treenitud lihasjõu. Treenitud sportlaste lihasjõud aga jääb pärast sama pikka pausi tavainimese omast oluliselt suuremaks Kordamisküsimused Lk 129 -162 1.Milliste spordialade tippsportlased paistavad silma suurima toiduenergiavajadusega ja millest on see tingitud?Vastupidavusalade tippsportlastest paistavad kõige suurema energiavajadusega silma jalgratturid, triatleedid ja murdmaasuusatajad. Tingitud sellest, et nende alade sportlaste treeningud/võistlused kestavad pikalt (jalgratas nt 3-7h). Samuti on see probleemiks, sest ei jõuta süüa treeninguväliselt nii suurt hulka sööki, et kataks energia vajaduse. 2.Kirjeldage lühidalt organismi glükogeenivarude võistluseelse nn ülelaadimise meetodeid. Milles seisneb nende peamine erinevus
ÜLEKOORMUSSÜNDROOM SPORDIS Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumispe- riood mitteküllaldane, tekib väsimuse kuhjumine organismis ja kujuneb välja ülekoormussündroom. Seda patoloogilist väsimust iseloomustab üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus, vegetatiivsed kaebused, unehäired, suurenenud ärrituvus, üle- koormusvigastused, immuunsüsteemi häired ja muutused vere biokeemilistes näitajates. 515% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul vähemalt korra ülekoormus- sündroomi all, jooksjate hulgas on see protsent koguni 65. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormina. Sümpaatiline ja - Parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordi- parasümpaatiline aladel ja avaldub madala rahuolekupulsi, unehäirete, langenud meeleolu ja väsi- ülekoormus spordis muse näol.
annaabi.ee 
