Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tippsport- võlu või valu?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sportippsportippspordi, šmigun, unistus, medal, hõbe, arvavad, läksimeegimeulema, hõbeda, parimaunnen, unistuse, sportlase, magusat, osalejal, kodumaale, iseendale, enesedistsipliin, eeskujud, jooksmine, viskamine, suusatamineütarlaps, raskel, pikal, kohtas, pesema, hommikunerenn, matk, varjukülgi, raudneunnistas, ohverdaminesaada ja oma aega võimalikult palju lastele pühendada. Kristinal on suusatamises suured kogemused, kuid treeneriks hakata ta tulevikus ei plaani. Kristina arvab, et ta oleks treenerina liiga nõudlik. Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut. (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) 2. SAAVUTUSED Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246) 15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline. Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
237. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 238. Narivoodi moodi voodi viidi voodipoodi 239. Ära ärata ununenud kurbust 240. The truth may hurt but your lies kills me 241. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. 242. Vahest rikume hea , tahtes parimat, rikkudes KÕIK 243. We need life for living not for crying! 244. Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest. 245. Piisab vaid päikesest, et olla õnnelik. Piisab vaid pisarast, et jäädagi nutma. Piisab vaid sõbrast, et tunda end tähtsana. Piisab vaid tülist, et tunda ennast ei kellegina 246. sa ütlesid, et olen kurb, kuid ise sa ju tegid mu selliseks. 247. sa ütlesid, et hoolid, kuid miks sa mulle siis haiget tegid? 248. I know that it's a wonderful world, but i can't feel it right now. 249
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud