· Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia
· Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem inimesi. · Anatoomia tundmaõppimine. · Trükikunsti kasutuselevõtt
ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes. Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920 1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoone oma, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele. Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis. 9 Kokkuvõte Selle tööga sain teada palju uut ja huvitavat , sellist uurimustööd on huvitav teha ja lõpuks on tulemus suhteliselt hea. Enne ei teadnud ma näiteks seda, et Eesti esimese parlamendi nimi oli Asutav Kogu. 10
Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt.
1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, siis uutes oludes ei rahuldanud rikast itaalia aristokraatiat enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab inimest õndsaks saamast. Uue nähtusena hakati nüüd esile tõstma kõike inimlikku (lad k humanus – inimlik). Inimest käsitleti Jumala loomingu tippsaavutusena. Kasvas usk inimvõimetesse, hinnati isikupära ning ei rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hakkama ning kellest on kasu teistelgi. Humanistlik ellusuhtumine levis Itaaliast uusaja alguseks mujalegi Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad
aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu. Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde. Tippsaavutusena toodi esmakordselt koju "Argentiina Karikas" laskespordis Helsingi MM- ilt 1937. aastal. Teistkordselt võideti "Argentiina Karikas" järgmistelt MM- il laskespordis, mis toimusid Luzernis. Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka. 4 1.2 ÜLEMAAILMA 7 LASKESPORDI ORGANISATSIOONI ISSF (International Shooting Sport Federation) on ulemaailmsetest laskespordiorganisatsioonidest koige vanem
normide või ilmalike võimude alt. · Rikkaid ei rahuldanud enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab õndaks saamast. · Ei usutud enam, et maine elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. · Ka maine elu pidi olema nauditav. · Hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. · Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti Jumala loomingu tippsaavutusena. · Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama: usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. · Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi. · Inimeses hakati nägema loojat. Koos sellega tõusis austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai oluliseks algupärandite lugemine
annaabi.ee 
