Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid. Kõige rohkem tegelesid eestlased maadlemise ja tõstmisega, aga palju tegeldi ka korvpalli ja võrkpalliga ning kergejõustiku ja laskmisega. Et teistel liiga igav poleks, korraldati suuri spordivõistlusi, maavõistlusi ja lisaks olümpiamängudele osalesid eestlesed ka Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 1920-ndatel aastatel asutati ka esimesed spordiseltsid. Üks kuulsamaid Eesti sportlasi on Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka ja kes on kujutatud ka 5-kroonisel rahatähel. Eestlased ei olnud kuigi teistest maailmariikidest nõrgemad. Neil toimusid ka suured muudatused kultuuris. Mitmeid inimesi tunti maailmas väga hästi. Kuigi eestlased pole olnud kunagi maailmakuulsed tarbakaupade tootjad, meeldivad ju ikkagi inimestele kodumaised toidud. Vahest on need isegi maitsvamad kui välismaised toidud. Eesti on olnud tubli nende aegade vältel
Jaan Anvelt Oli kirjanik, jurist ning revolutsionäär. Eesti bolsevike juht. Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja. Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. Ernst Öpik Eesti astronoom. Oli üks astronoomiakoolkonna rajajaid. A. H. Tammsaare Eesti kirjanik. Paistis silma oma proosakirjandusega. Eduard Viiralt Eesti graafik(kunstnik). Paistis silma oma kunstiloominguga. Paul Keres Eesti maletaja. Jõudis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu Eesti maadleja. Võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. 26. Millised sündmused leidsid aset: 30. märts 1917 Eesti sai autonoomia. 1917. oktoober Venemaal toimub riigipööre. Võimule tulevad enamlased. 24. veebruar 1918 Eesti kuulutatakse iseseisvaks. 28. november 1918 Algab Vabadussõda Eesti ja Venemaa vahel. 23. juuni 1919 Eestlased võitsid Võnnu lahingu. 2
Sport 1940.aastal kuulus Eesti Spordi Keskliitu 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega.Populaarsemad spordialad olid maadlemine, t?stmine, pallim?ngud, kergej?ustik, laskmine.Eestis korraldati palju sportlike pidusid, n?iteks Eesti m?ngud, ja mitmesuguseid maav?istlusi.Eesti sportlased osalesid ol?mpiam?ngudel ja Euroopa- ning maailma meistriv? istlustel.Maadleja Kristjan Palusalu v?itis Berliini ol?mpiam?ngudel kaks kuldmedalit.Eesti kuulus maletaja Paul keres j?udis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav?
kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit (klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka. vaikiv ajastu Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12. Märts sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Sürrealism 1920. Aastatel populaarseks muutunud uus kunsti- ja kirjandusvool. See pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni.
märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936- 1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. Paul Keres võistles ka1937. aastal maleolümpial Stockholmis. Kokku mängis Paul keres 11 maleolümpial ja võitis nendel 7 kuldmedalit. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.
(fotol) 1935. aastal pääses Eesti malemeeskond ka esmakordselt rahvusvahelisele maleolümpiale, mis toimus Varssavais. Olgugi, et eestlased ei mänginud enda tugevaimas rivistuses, sest puudus tolle aja esimaletaja Paul Schmidt, saavutati 20 meeskonna seas 11. koht. Eestlaste edu peamiseks pandiks oli Paul Keres (Fotol, vasakul), kes just Varssavi maleolümpial kerkis maailma tippmaletajate seltskonda. 1936. aasta maleolümpial oli Keres juba enda laua parim ja 1938. aastal võitis ta maailma ühe esinduslikuima AVRO maleturniiri. 15 Kadi Hinrikus Eesti Spordi ajalugu Eesti laskemeeskonna edu september 1935 1935. aasta septembris toimusid Roomas laskmise MM-võistlused, kus Eesti meeskond
annaabi.ee 
