eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE TINGIV-LIIGITAVAT süllogismi VÄLISTAVAKS DILEMMAKS, kui kolmest alternatiivist, siis VÄLISTAVAKS TRILEMMAKS, kui neljast siis VÄLISTAVAKS TETRALEMMAKS jne. 3) TAGAJÄRJE JAATUS 4) ALUSE EITUS
! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! ∴ Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. !
! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. !
kohta. Tähistame: S joon on sirge; K- joon on kõver; M- joon on murtud. (S v K v M) & (¬K) S v M (MTP) Järeldus: Tasapinnalise kolmnurga külg on kas sirge või murtud. 8.13. Politsei kaitseb korda või inimest. Politsei kaitseb korda. Süllogism ei tööta, sest esimese eelduses pole tegemist alternatiividega. TINGIV - LIIGITAV (lemmaline) süllogism. Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse süllogismi dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis tetralemmaks jne. Lemmalise järelduse tõesus oleneb sellest, kas tingivad väited suuremas eelduses on tõesed ja kas kõik liigituse liikmed väiksemas eelduses on ammendavalt esitatud. Konstruktiivne dilemma
esineb välistav disjunktsioon. See kokkulepe kehtib üksnes käesoleva õpiku raames. Mujal üldiselt sellist eristust ei teha. Meie tegevust õigustab asjaolu, et väljendeid konstruktiivne dilemma ja destruktiivne dilemma kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD
esineb välistav disjunktsioon. See kokkulepe kehtib üksnes käesoleva õpiku raames. Mujal üldiselt sellist eristust ei teha. Meie tegevust õigustab asjaolu, et väljendeid konstruktiivne dilemma ja destruktiivne dilemma kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD
annaabi.ee 
