ekstravertsus, või tema 1. ja 2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka eksamile. Sellest põhimõttest on oluline aru saada.) Mischel jt (2002): Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4
Vektor-vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon (vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu); vektor reduktsioon (operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja); maskimine (käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel. Protsessoris olevasse maskiregistrisse (MR) salvestatud maskivektori järkude väärtused määravad vektoroperandi need elemendid, mis osalevad antud vektoroperatsioonis). 54. Vektoriseeritud programmi töötlusaeg. T – programmi summaarne töötlusaeg Ts – programmi skalaarse osa töötlusaeg Tv – programmi vektoriseeritud osa töötlusaeg x – programmi vektoriseerituse aste 55. Andmevooarvuti üldistatud mudel.
Tüüpilised vektorkäsud 1. Vektor-vektor operatsioon – operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor; 2. Vektor-skalaar operatsioon – operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor; 3. Vektor-mälu operatsioon – vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu. 4. Vektori reduktsioon – operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja; 5. Maskimine – käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel. Protsessoris olevasse maskiregistrisse (MR) salvestatud maskivektori järkude väärtused määravad vektoroperandi need elemendid, mis osalevad antud vektoroperatsioonis. 54. Vektoriseeritud programmi töötlusaeg. Vektoriseeritavus – programmi või programmi segmendi omadus, mis võimaldab samaaegselt läbi viia operatsioone erinevate andmeüksustega. 157-158 ül + valemid 55. Andmevooarvuti üldistatud mudel. Lk 174 56
ja 2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka eksamile. Sellest põhimõttest on oluline aru saada.) Mischel jt (2002): Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, "if-then") käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus. Pole seotud konkreetse situatsiooniga Empiirilised- enese/tuttavate kirjeldused+ faktoranal/peakomp analüüs kontseptuaalsed- tavainimesed/eksperdid klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes kausaalsed taksonoomiad- lähtub omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale/sots suhete vormidele
- Deduktiivsel järeldamisel määratakse kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Deduktiivse järeldamise urimisel toetutakse loogikale, eelkõige propositsioonilisele. - Deduktiivse järeldamise kolm tüüpi: tingimuslik järeldamine, järeldamine valikuprobleemis, süllogismide lahendamine - Induktiivne lähenemine suundub konkreetselt üldisele, mille käidus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest - Tingimuslikul järeldamisel on üks eeldustest tingimuslik väide kui A, siis B. Teine eeldustest näitab kas A või B on õige või väär - Uurimused on näidanud et inimesed teevad sellisel järeldamisel tüüpvigu. Ei toetuta propsitsioonilisele loogikale - Vigade allikas: lisatakse juurde vastupidine väide: Kui A, siis B samastataks kui ja ainult kui A, siis B - Tingimuslikku järeldamist mõjutab ka kontekst Seega:
lause2 väärtuseks nil. Näiteks (if (= 1 3) "JAH!!" "ei.") annab tulemuseks "ei." (if (= 2 (+ 1 1)) "JAH!!") annab tulemuseks "JAH!!" (if (= 2 (+ 3 4)) "JAH!!") annab tulemuseks nil Leheküljel 46 viidati vaikimisi võetava väärtuse kehtestamise võimalusele funktsiooni if kaasabil. Seal olevale näitele võiksime lõppu lisada nüüd veel lause (if (not ka) (setq ka 4)). Funktsioon if võimaldab lausete tingimuslikul täitmisel valida maksimaalselt kahe haru täitmise vahel. Kui harusid on enam kui kaks, osutub kasulikuks lause (cond (tingimus1 lause ...) (tingimus2 lause ...) ...) Tingimuste arv ei ole siin piiratud ja ka igale tingimusele järgnevate lausete arv võib olla kuitahes suur. On korrektne, kui viimaseks tingimuseks võetakse samaselt tõene väärtus T. Sel juhul üks harudest kindlasti täidetakse. Funktsioonis cond arvutatakse järjest tingimuste
kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu ka sellele, et kohtupraktika kohaselt on kannatanul õigus tsiviilhagi kuni 2 kriminaalmenetluse uuendamiseni tagasi võtta
annaabi.ee 
