Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid Philisandi jrgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, rnipronkse, berlliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei leta 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mningal mral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna helt poolt tagab laagri hea sissettavuse ja vastupanu lkidele ja teiselt
sulamid)kui ka vaseniklisulamid. a)Messingid-Zn sisaldus kuni 45%.Zn sisalduse suurenemisel kasvab sulami tugevus(kuni 45%) ja plastsus(kuni 35%). Zn edasusek suurenemisel väheneb järsult nii plastsus kui ka tugevus. b)Pronksid-Levinumad pronksid on tinapronksid.Tinapronksidel Sn-sisalduseg 5-10% on iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn sisaldusega tinapronkse,sest alates 10% Sn sisaldusest langeb sulami plastsus järsult,alates 20% ka tugevus.Alumiiniumpronksid on kõrgete mehaaniliste omadustega ja neid kasutatakse väiksemate vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus
Legeeritud terastest tehakse masinate vastutusrikkaid detaile, mis peavad olema eriti tugevad, kuumustugevad jm. Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). 4 Pronks Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja
Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net
Tinapronksid - Sn-sisaldus kuni 20%. Valusulamite puhul võib tekkida likvatsioon, mis on eemaldatav pikaajalise lõõmutamisega. Lõpptulemus on valandi suur poorsus. Survetöödeldavates tardlahustes on Sn-sisaldus kuni 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Kasutatakse vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Tinapronksid vajavad enne valamist desoksüdeerimist, milleks kasutatakse fosforit (selliseid tinapronkse nimetatakse fosforpronksideks). Kahefaasilisi tinapronkse kasutatakse laagrimaterjalina, sest need on vastupidav löökidele, kulumiskindel ja tugev. Pliipronksid - laagrimaterjalid. Alumiiniumpronksid - sarnased tinapronksidele. Hästi külmsurvetöödeldavad. Laeva sõukruvide, klappide, pumpade jms merelistes tingimustes töötavate seadmete valmistamiseks. Ränipronksid - enamasti umbes 3%Si, homogeenne ühefaasiline struktuur. Hästi
tänapäevani sulamit tihti laevade ehitusel. Veel kasutati pronksi kahuri laskemoona valmistamisel, kuna tavaline rauast kuul oleks kahurisse kinni jäänud, valmistati tihti need pronksist. Pronksist valmistatakse ka kitarridele ja viiulitele keeled. Vase ja tina sulam ei tekita sädeemeid, kui lüüa vastu kõva pinda siis tehakse pronksist erinevaid tööriistu, mida saab hõlpsasti kasutada plahvatusohtlikes keskkondades. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse ja fosforpronkse. Tinapronkside tina sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Survetöödeldavate sulamite tina sisaldus tavaliselt ei ületa 7%. Neid sulameid kasutatakse mitterauasulameist vedrude, müntide ja dekoratiivse pronkspleki valmistamiseks. Fosforit
Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust. Tuntumad hea survetöödeldavusega messingid sisaldavad 10...20% Zn, hästi lõiketöödeldav ja automaadimessingina tuntud sulam sisaldab aga ca 40% Zn ja 1...2% Pb. Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn-sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja teiselt väga kõvad ja haprad
ja Ni (kitsamas mõttes vase ja tina sulam). 10--20% 10 20%--lise Zn sisaldusega messingeid nimetatakse tombakiteks. Tinapronksid sisaldavad kuni 20% tina, mõni % Zn ja neid saab hästi valada. Fosforit sisaldavaid suurema tugevusega tinapronkse nimetatakse ka fosforpronksideks. Tina ja alumiiniumi lisamine messingile muudab ta kõvemaks ja vastupidavamaks korrosioonile, sellist messingit kasutatakse Alumiiniumpronkside omadused on analoogsed tinapronkside omadega. merenduses. Alumiiniumpronkside peamisteks omadusteks on suurepärane korroskoonikindlus. Mida suurem on messingis Zn sisaldus seda hapram ta on. Ränipronksid
47. Miks kasutatakse malmi peamiselt valusulamina? Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S. 48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse? Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. 50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse? Messingid on vase sulamid. Juveelitooted ja dekoratiivtööd. Kõrgplastne, nt.mürsukestade valmistamiseks. Hästi lõiketöödeldav. 51. Mis on tombak, pooltombak? Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki. 52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Nende liigitus?
messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist Sobivad külmsurvetöötluseks Väikestes kogustes Al ja Sn lisamine parandab korrosioonikindlust merevees Pb lisamine parandab lõiketöödeldavust Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium- pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Alumiiniumpronkside omadused on analoog- sed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külmsurvetöödeldavu- sega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkõige valatult või kuumsurvetöödeldult. Ränipronksid
väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust. Tuntumad hea survetöödeldavusega messingid sisaldavad 10...20% Zn, hästi lõiketöödeldav ja automaadimessingina tuntud sulam sisaldab aga ca 40% Zn ja 1...2% Pb. 29) Pronksid ja nende omadused. Kasutamine. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn-sisaldusest. Selli ne valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja teiselt väga kõvad ja haprad osakesed
Legeerimisega parandatakse mitmeid messingi omadusi. Tugevust tõstab Al, Fe, Ni, Sn, eriti aga Mn lisamine. Neid sulameid kasutatakse valatuna või külmsurvetöödelduna. Pb lisamine tagab hea lõiketöödeldavuse. 1. Pronksid, need on vasesulamid, kus põhilisandiks ei ole tsink ega nikkel. Vanimate vasesulamitena kasutatakse mitmesuguseid tinapronkse tina sisaldusega kuni 20%. Väikese, kuni 7% Sn sisaldusega tinapronkse kasutatakse survetöödeldult, suurema Sn sisaldusega pronkse põhiliselt valatult. Tinapronksidele analoogsete omadustega on alumiiniumpronksid. Neid iseloomustab väga hea korrosioonikindlus, eriti merelistes tingimustes.
Melhior 1 1 Mn Kal. 650 torud, suurepärane korrosioonikindlus 1) L – lõõmutatult, Kal. – kalestatult, Val. – valatult, K+V – karastatult ja vanandatult Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn-sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja teiselt – väga kõvad ja haprad osakesed
nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Korrosioonikindlus Väga hea Vaske legeeritakse mitmesuguste elementi- dega, saades erisulameid, millistest peamised on: - 33 - Pronksid Vask ja vasesulamid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium- pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest Puhas Cu Cu-sulamid vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral
plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Neid sulameid kasutatakse mitterauasulameist vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Habrast -faasi sisaldavad sulamid pole sobivad survetöötlemiseks ja neid kasutatakse eelkõige valatud olekus. Tinapronksid vajavad enne valamist desoküsdeerimist, milleks kasutatakse fosforit. Vajaliku fosforikoguse lisamisel peetakse silmas, et sulam sisaldaks peale desoksüdeerimist teatud jääkfosforit. Selliseid tinapronkse nim fosforpronksideks. Jääkfosfor tõstab tinapronksi tugevust. Kahefaasiliste tinapronkside põhiliseks kasutusalaks on laagrimaterjalid. Kahefaasiline struktuur on selleotstarbelistele materjalidele sobiv, kuna -tardlahuse struktuuriga maatriks tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele, väga kõvad ja haprad -faasi osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kuumuskindluse. Osa jääkfosforit tinapronksides
Tsingi sisaldus on vahemikus 10-50%. Plastilisuse tstmiseks lisatakse vahel kuni 1,5% Pb ja 0,2-0,8 P. Kasutatakse mnikord valatud tinapronksi asemel vedelal hrdumisel. 4.1.4. Alumiiniumi baasil antifriktsioonmaterjalid Huvi alumiiniumi kui antifriktsioonmaterjali vastu on seotud tema väikese tiheduse, suure korrosioonikindluse ja mduka hinna tttu. Esimesed Al- baasil PAFM valmistati USA-s 1966 a. Neis nähakse perspektiivi asendamaks tinapronkse märg- ja kuival hrdumisel. Poorsel Al on küllaltki hea soojusjuhtivus, mistttu temperatuur 65 tööpindadel ei tuse krgele ja sellepärast lubatavad koormused ja kiirused ning tööiga vivad olla krgemad. Poorid immutatakse liga. Al ei kasutata puhtal kujul (on aldis sööbimisele), vaid talle lisatakse mitmesugu- seid lisandeid, nagu Cu, Mn, Sn, Si jt. eraldi vi kombineeritult. Näiteks, 6% Sn
annaabi.ee 
