tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED
Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel.
Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel
Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel.
5. aastapäev puu 35. aastapäev rubiin 6. aastapäev küpress 36. aastapäev musliin 7. aastapäev vill 37. aastapäev paber 8. aastapäev moon 38. aastapäev elavhõbe 9. aastapäev fajanss 39. aastapäev krepp 10. aastapäev inglistina 40. aastapäev smaragd (varasem nimetus tinale) 41. aastapäev raud 11. aastapäev korall 42. aastapäev pärlmutter 12. aastapäev siid 43. aastapäev flanell 13. aastapäev maikelluke 44. aastapäev topaas 14. aastapäev seatina 45. aastapäev ülekullatud hõbe 15. aastapäev kristall 46. aastapäev lavendel 16. aastapäev safiir 47
vad aktiivse metalli ioonid lahusesse ja metall hävib. N: tinutatud (Sn) raudpleki puhul, kui tinakiht on terve, on raud- plekk nii, kui ta oleks tinast. Tinakihi vigastuse korral algab elekt- rokeemiline korrosioon. Elektrolüüdilahuseks on vee kelme, mis sisaldab H+ , OH ja HCO3 ioone. Raud on anoodiks ja sealt lahkuvad elektronid Fe -2e =Fe 2+ , mis liiguvad katoodile (tinale), kus neutraliseerivad H+ joone 2H+ + 2e = H2, Fe2+ ioonid ühinevad OH- ioonidega: Fe2+ + 2OH = Fe(OH)2, mis ühinedes hapnikuga moodustab rooste. Tinaga kontaktis oleva Fe korrosioon kulgeb galvaanielementide tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioon. Korrosioonikahjude vältimiseks kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente H2O, O2, S, C12, käsutatakse lisandeid (näiteks Fe +Cr, Al, Si, Ti, Cu jt) Me välispinda passiveeritakse ja isoleeritakse
katalüsaatorit X. Katalüsaator reag-b lähteainega A andes reag-s lahuse kohal võrdub vastava puhta komponendi auruosarõhu ja Fe -2e =Fe 2+ , mis liiguvad katoodile võimelise vaheühendi AX, mis reag-b ainega B, andes akt-se kompleksi tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses. P=10 *X 1 +P20 *X2 (tinale), kus neutraliseerivad AXB ja sellest saad. ühend AB ja vabaneb katalüsaator X. Sõlt sellest, 7. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemia H+ joone 2H+ + 2e = H2, kas katalüsaator ja ained on samas või eri faasis on katalüüs homog Redoksreakts-d on rkts-d, mille käigus muutub elem-de Fe2+ ioonid ühinevad OH- ioonidega: Fe2+ + 2OH = Fe(OH)2, või heterog
annaabi.ee 
