enam kui rakust kalasaadustes, piimas vedeliku tasakaalu, väljas annavad rakumembraanidele naatrium (Na) 70 kg kohta u. 100 leivas, margariinis jt. soolatud pinnalaengu; g toiduainetes, tillis, küüslaugus, Kindlustavad närvirakkudes petersellis erutuse tekke ja leviku, rakust väljas 8-20 Vajalikud paljude organite x enam kui rakus tegevuses nt. aju ja süda sees kaltsium (Ca) 70 kg kohta u. 1 kg Luukoes
Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas Magneesium Mg- luudes, rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool · Mikroelemendid- ained mida vajame väikestes kogustes:
*150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks paprikas, petersellis ja tillis. Olin ise kogu aeg arvanud, et tõelised C-vitamiini pommid on tsitruselised, aga tegelikkuses see nii ei ole. Järeldus tuleb alati jälgida seda, mida sa sööd ja olla teadlik, mis ainetest see koosneb, et siis vajaduse korral seda kas rohkem või vähem manustada. KASUTATUD KIRJANDUS C-vitamiin. Taust ja tervisenõuded. http://www.kasvaja.net/C-vitamiin/id/329 16.02.2011 Ene Järv. C-vitamiini vägi. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/c-vitamiini- vagi.d? id=23964029 16.02
valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele. Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord. Till parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega. Till võimaldab maitsestamisel piirata keedusoola hulka, seetõttu on till kasulik eriti lastele ja südamehaigetele. 1.2 Petersell Petersellilehtede kõrge C-vitamiini, karotiini- ja erinevate mikroelementide sisaldus teeb sellest armastatud maitsetaimest lausa loodusliku arstirohu. 20 g petersellilehti katab päevase C-vitamiini tarbe
üldfunktsioone. Kaltsium luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east. Omastamist mõjutavad mitmed tegurid, seda soodustavad: vitamiinid A,C,D; küllastumata rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides rohelistes taimedes, rohkem täisteraviljatoodetes jne; loomsetes enim juustus, kalas jne. Naatrium leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane vajadus 35 mg 1 kg kehamasse kohta ( ehk 2,5 g keedusoolale). Enamasti tarbitakse seda aga tunduvalt rohkem 15-25 g ööpäevas
aktiivsusest jne. Näiteks raseduse ja laktatsiooni ajal kasvab magneesiumi ööpäevane vajadus 0,45g-ni. Rohke kaltsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus ja kõrge kolesteroolisisaldus veres suurendavad magneesiumi vajadust. Defitsiit ja kasutamine. Magneesiumi esineb rohkesti värskete taimede rohelistes osades, näiteks spinatis, õlirikastes seemnetes (päevalilli, seesam), mitmesugustes kaunviljades, kapsas, peedis, kartulis, sibulas tillis, peterselli- ja sibulalehtes, samuti idandites, pähklites, ning kõikides tugevakestalistest teristest valmistatud teraviljasaadustes. Loomsetest toiduainetest sisaldavad rohkem magneesiumi piim, linnuliha, kalaliha, austrid. Märkimisväärselt on magneesiumi ka pärmides ning seentes. Siiski kujuneb üsna sageli magneesiumi mõõdukas defitsiit talvel ja kevadel. Põhjusi on siin mitmeid. Toidu töötlemine (küpsetamine jne.) kõrvaldab toidust magneesiumi
annaabi.ee 
