4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105 Asub Tartumaal, Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha. Tilleoru maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel tänapäevani säilitanud osaliselt kunagised luhaniidud mitmete mitmete allikatega. 5 Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215
Maanteemuuseum 28.05.2012 Nüüdseks 24.10.2012 Eesti Maanteemuuseum asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel. Masinad mida seal näha sai olid Eestis ehitatud ja/või laialdaselt kasutatud masinad. Sinna kuuluvad teedeehitus- ja hooldusmasinad ning seadmed: erinevad liikur- ja haagishöövlid, teerullid, sahad, veoautod, pinnasekobestajad, mustkattemikserid, liivapuisturid jt. Veel oli näha seal Eestis ehitatud ning teedeehitajate ja -hooldajate poolt eri ajastutel kasutatud hobu- ja
Eesti Maanteemuusem Eesti Maanteemuuseum asub kunagise TartuVõru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja
käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva
d Kokku 13434 100% 14004 100% 27 438 100% Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda. Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest
jalgteest, mis ühendab Väimelat ja Võrut. Väimela on siis see koht, kus asub Võrumaa kutsehariduskeskus. Endine Võru- Tartu maantee on omapärane selle poolest, et tee käib tihti üles- alla ning on auklik, tee ääres on allee. Maastiku poolest oleme tagasi jõudnud Kagu- Eesti lavamaale. Tartu suunas sõites läbime kohtasid nimedega Puskaru, Ihamaru ja Karilatsi. Nende nimedega seoses naljatlevad kohalikud, et kõigepealt on puskar, siis iha ja lõpuks kari lapsi. Vahepeale jääb ka Tilleoru, kus asub Eest maanteemuuseum. Teeme väikese vahepeatuse Palo järve ääres. Bussijuht veel naljatleb, et meil vedas, et suutsime õppejoudu veenda varem lõpetama...Algselt olevat veel plaanis olnud läbida ka Võru ja Antsla linna (Võrut me siiski ka nägime...). Tagasiteel läbime veel Karilatsi, kus asub Põlva talurahvamuuseum ning maastik, mida läbime on Karilatsi mõõnastik. Lõpuks jouamegi tagasi reisi alguspunkti Tartusse. Kokkuvõte
Roosmaa linnus Russalu linnamägi Rõuge linnamägi Saadjärve linnamägi Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus Vahastu linnamägi – Rapla maakond Kaiu vald Valjala maalinn Varbola Jaanilinn,Varbola linnus Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi Vilina linnamägi Viljandi linnus Virussaare linnusease – Pärnumaa Vooremäe linnus Vooru linnamägi
(Maa-rahwa… 1860; 1861), kus üks Tartu kooliõpetaja kirjeldab oma suvevaheaegset sõitu Tartust Võru kaudu Pihkvasse. Algse plaani sealt edasi raudteega Peterburi sõita katkestab jutustaja kahetsusväärne pal- jaksvarastamine Pihkvas – ilmselt on see episood loosse lisatud didakti- listel kaalutlustel, osutamaks, et lisaks ilusatele ja huvitavatele vaatamis- väärsustele varitsevad rändajat teel ka mitmesugused ohud. Selle loo tähelepanuväärsemate looduskirjelduste hulka kuulub Tilleoru tutvus- tus. Esmalt viidatakse, et tee Tartust lõuna poole on liivane ning hobuste edasijõudmine seetõttu kaunis vaevaline. Kui siis Tilleorus loomade puhkamiseks peatus tehakse, ühendab vaataja oma oru-muljes esteetilise ja rahvapärimusliku impulsi järgmisel moel. 250 Kadri Tüür, Timo Maran Ma astusin wankrist wälja kenad orgu waatama, mis oma ilu läbi igaühte imetselema paneb
Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel), jalgtarn (Tilleoru maastikukaitsealal, Keila ümbruses, Karula Rahvuspargis) odajas astelsõnajalg (Muhu kirderanniku pangal). II kategooria: sile tondipea (Järva, Rapla, Harju ja Lääne-Viru maakondades), mägi- naistepuna (Lääne-Saaremaal), ida-võsalill (Narva jõe ääres Permisküla metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-
annaabi.ee 
