emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et eemaldada rasva taldrikutelt ja mujalt. On võimalik teha ka mitmest emulsiooni süsteemi, kus vesifaas on dispergeeritud õli tilkades , mis on omakorda dispergeeritud teises vesifaasis saades v/õ/v emulsiooni. Sarnaselt saab teha ka õ/v/õ ravimvormi. Kahjuks on mitmesed emulsioonid vähem stabiilsed, kuigi kasutatakse alternatiivseid emulgaatoreid lisaks traditsioonilistele emulgaatoritele, et parandada füüsikalist stabiilsust. Stabiilse emulsiooni definitsioon on, et gloobulid säilitavad oma esialgsed omadused ja jäävad jaotatult püsima pidevasse faasi. Kolloidsed emulsioonid on püsivad, mis tähendab
a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid.
Lämmastiku mõju Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriitide Fe2N ja FeN kujul kontsentratsiooniga 0,065%. Kõrgetel temperatuuridel tekivad Si ja Mn nitriidid, mis püsivad temperatuuridel üle 1500° (SiN) ning 1300° (MnN). Sõltuvalt jahtumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda. Dissotsieerinud lämmastik reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodustuvad nitriidid ja oksiidid. Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste löögisitkust, aga suurendab tugevust ja kõvadust (0,001...0,008%). CO2 mõju CO2 etendab tähtsat osa poolautomaatkeevitusel (MAG), kus ta kaitseb keevisvanni ümbritseva õhu eest. Dissotsieerinud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerumise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühitusvõimest hapnikuga
Kõrgetel o temperatuuridel tekivad räni- ja mangaannitriidid, mis on püsivad temperatuuridel üle 1500 C SiN ning 1300 C MnN. Sõltuvalt jahutumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda. Diasotseerunud N reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodusuvad nitriidid ja oksiidid. Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste lõõgisitkust aga suurendab tugevust ja kõvadust (kogustes 0,001...0,008%). SÜSIHAPPEGAASI MÕJU. CO2 etendab tähtsat osa poolautaomaatkeevitusel (MAG), kus ta kaitseb keevitusvanni ümbritseva õhu eest. Dissotsieerunud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerimise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühtivusvõimest hapnikuga
2) A2 ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine; 4) C ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides; 76 5) D ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses; 6) E ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav); 7) F ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud; 8) s1 ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene;
suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine; 76 4) C ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides; 5) D ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses; 6) E ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav); 7) F ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud; 8) s1 ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene; 9) s2 ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene;
2) A2 ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine; 4) C ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides; 5) D ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses; 6) E ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav); 7) F ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud; 8) s1 ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene; 9) s2 ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene;
Tuletundlikkus on omadus tulega kokkupuutes süttida, eraldada soojust, levitada tuld. A1- ei ole tuletundlik A2- on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises B on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine C on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides D on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus osalemise lubatavuses E põleb täielikult Suitsu eralduvus S1 suitsu eraldub eriti vähe S2 suitsu eraldub vähe S3 toimub suitsu eraldumine Eraldab mürgiseid gaase Eraldab põlevaid tilku D0 ei esine D1 kustuvad kiirest D2 põlevad tilgad Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde
annaabi.ee 
