staadion. Siiani on vald suutnud ehitada kaks suurt, aga ilusat kooli, kuid staadionist pole haisugi, võib-olla oleks aeg nüüd ka sellele tähelepanu pöörata. Sattusime küsitlema ka paari lapsevanemat, kes kõik arvasid, et vana Piilupesa majaga võiks midagi ette võtta, "Mis ta seal niisama ikka seisab, las parem lapsed tunnevad sellest rõõmu," sõnasid nad. Kui olime Ellega juba päris kaua Viimsi peal ringi tiirutanud, jõudsime otsaga taas Grossi poe juurde, kust meie küsitlus alguse sai, siis kohtasime ühte hästi õnnetu moega noormeest, kes ütles meile, et Viimsist puudub üks korralik haigla ja kui me küsisime, et miks ta nii õnnetu moega on, vastas ta, et ta olevat ise just kukkunud ning sellest ilmselt ka selline vastus, mis siit puudub. Kui siiani olime saanud vaid negatiivseid vastuseid, et mis on puudu ja mis on
Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla
Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla
seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-
aastat vanad, seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade
4,36 miljardit aastat vanad, seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes
seega vanemad kui Maa vanimad kivimid). Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud Ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võib pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998.a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes
Ka on magnetiseerunud Kuu kivimid, seejuures seda tugevamalt, mida vanemad nad on. Ilmselt on Kuul olnud varasematel aegadel magnetväli. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. Viimasel ajal on saadud ka huvitavaid andmeid jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar
kokku Maaga. Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, 7 miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest, või õigemini küll jääst, Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu-orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar
Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks. Lõpuks võttiski kala sööda suhu. Kala pidi olema suur ning see oli umbes saja sülla
annaabi.ee 
