Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui 1000km/h. Heledad kõrgpilved koosnevad tahkunud metaani kristallidest. Neptuunil on sinine metaanatmosfäär, mis on tormilisem ja dünaamilisem kui Uraanil. Nagu
Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon. Kuigi atsmosfääris leidub ka veeauru pole elu sellel gaasi planeedil võimalik. 2.6 Saturn Ta on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Teda nimetatakse veel rõnga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud rõngad. Saturnil kulub tiiruks ümber Päikese 29 Maa aastat ning on Päikesest 1,425 miljonit km. Saturni läbimõõt on Maa omast 9 korda suurem. Ta on lapik planeet, kuid lapikuse uurimist segavad rõngad. Saturn pöörleb väga kiiresti. Üheks tiiruks ümber oma telje kulub tal 10 tundi. Planeedil on tugev magnet väli, mis seletab ka rõngaste olemasolu. Saturn kiirgab 2,5 rohkem soojust kui saab Päikeselt. Temperatuur planeedil on -176 kraadi. Atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist, kuid
ja 25% heeliumis jääst umbes 25 000 Saturni ööpäeva sulamistemp. on 1132°C, vesinikust ja heeliumist pöörlemistelg tiirlemisperiood 84 aastat keemistemp. 1797°C vesinikust ja heeliumist, üheks tiiruks kulub 165 maist atmosfääri temp. 214°C Suur Tume Laik lisaks veidi metaani aastat Lämmastikust koos pinnatemperatuur jääb ühe tiiru tegemiseks kulub tal mõningase vingugaasi ja kääbusplaneet -235°C ja -210°C vahele 247,7 aastat metaani lisandiga.
selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid on jääst, külmunud gaasist, kividest ja tolmust koosnevad tombud. Enamasti liiguvad nad Päikesest kaugele. Kui komeet tuleb Päikesele lähedale, hakkab ta sulama. Siis tekib talle pikk helendav saba. Mõnel komeedil kulub mitu tuhat aastat tiiruks ümber Päikese, aga Halley komeeti nähakse Maalt iga 76 aasta järel. Viimati ilmus see taevasse 1986. aastal. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Tarkuseraamat" tõlkinud Urmas Alas, EGMONT 2007 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem
läbimõõduga Triton ja 200kilomeetrise läbimõõduga Nereide(Nereis). Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale. Click icon to add picture Click icon to add picture Ne ptu un trit oni pin nal t Neptuun Triitoni pinnalt Neptuunist Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat 235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuun Neptuunil on kitsad rõngad.
aastal. 2.2. Saturn. Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Nimi tuleb roomlaste põllundusjumalalt Saturnuselt, teda nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Ka 4 tema on hiiglane läbimõõt on Maa omast üheksa korda suurem ja kaugus päikesest 1,42 miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Planeet pöörleb väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal samuti 10 tundi. Ka Saturni vajutab selline suur kiirus lapikuks. Saturn, nagu Jupitergi, on hiiglaslik gaasikera, aga tema atmosfäär sisaldab palju heeliumi. Seetõttu on planeet oma suuruse kohta kerge, väikese tihedusega, hõre. Vee pinnale jääks ta ujuma. Siseehitus arvatakse olevat sarnane Jupiterile
Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks (Ganymedes, Europa, Callisto, Io). Need kuu avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal. /1, lk 28/ Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Saturni kaugus Päikesest on 1,425 miljardit kilomeetrit ja tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Tema läbimõõt on 120 600 km. Saturn pöörleb väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi. Kiire pöörlemine paisutab Saturni ekvaatorilt, venitab ta välja. Poolustelt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta seevastu kokku ja planeet muutub lapikuks. Keskmine pinnatemperatuur on 180oC. Saturn on hiiglaslik gaasikera. Tema atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust,
korda) suurem kui Uraan, planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide
Maakoor koosneb paljudest suurest kiviplaatidest, mille nihkumisel tekivad maavärinad.On väga tähtis hoolitseda Maa eest.Selleks vaja vähendada saasteaineid, töödelda prügi ja muid kasutatud materjale uuteks vajalikeks esemeteks, kaitsta loodust. Kuu - tiirleb ümber Maa keskmiselt 384 000 km kaugusel.Kuu on suhteliselt suur tema läbimõõt on veerand maa läbimõõdust.Kuu teeb ühe pöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tiiruks ümber Maa ja maa poole pööratud alati üks ja seesama Kuu poolkera.Kuul olevad kraatrid on tekkinud meteoriitide plahvatustest ja löökidest ning sealt väljuvad heledad joned kiired.Kuul on tumedaid piirkondi, mis on tasased alad, tekkinud jahtudes tahkeks muutunud laavast.Kuu on võrdlemisi mägine.Kuul ei ole atmosfääri , mis teda kaitseks.Päikesepaistel võib temperatuur tõusta 123 kraadini ja ööpoolkeral langeb kuni 123 kraadi alla nulli.Peegeldab päikesevalgust
tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest.[6] (Pilt 9.) 9.2 Neptuuni omadused Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal pisut rohem kui poolteist korda suurem vee tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket
annaabi.ee 
