Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tihedamatest" - 13 õppematerjali

Litosfäär küsimused ja vastused
3
doc

Litosfäär küsimused ja vastused

40 km) Koosneb: Koosneb: a. Settekivimite kiht a. Settekivimite kiht b. Graniitne kiht b. Basaltne kiht c. Basaltne kiht Vanus kuni 200 milj. A Vanus kuni 4 mlrd. a Koosneb tihedamatest(tumedamatest) ja Koosneb kergematest ja vähem raskematest kivimitest tihedamatest kivimitest Tekkis maa varases arengus, kui Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu

Geograafia → Geograafia
107 allalaadimist
Maa kui süsteem kokkuvõte
1
docx

Maa kui süsteem kokkuvõte

Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad. 3) ajastud:10 miljonid aastad.. 1,81 milj. a. on elanud inimene. Meie elame uusaegkonnas kvaternaari ajastus. KIVIMITE VANUSE MÄÄRAMINE: suhteline- kivimikihtide järgi. Absoluutne- isotoopmeetod... molekulaarkell- võrreldakse DNA ja valgu molekulide järjestust.

Varia → Kategoriseerimata
22 allalaadimist
Kordamine kontrolltööks - Litosfäär
8
pdf

Kordamine kontrolltööks - Litosfäär.

 graniitne kiht                                                                                                 c. basaltne kiht    vanus kuni 200 milj. aastat                                     vanus kuni 4 mrd. aastat    Koosneb tihedamatest(tumedamatest)                  Koosneb kergematest ja vähem   ja raskematest kivimitest.                                        tihedamatest kivimitest.    Moodustub ookeanite keskahelikes ja                      Tekkis maa varases arengus, kui  

Geograafia → Litosfäär
41 allalaadimist
Geograafia - vööndiaeg-laam-tuum
2
odt

Geograafia - vööndiaeg, laam, tuum

kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Keskmine paksu 40 km ( 25-80 km ) Keskmine paksus 7 km Kooneb: 1) settekivimid Koosneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 2) basaldikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest Koosneb tumedamatest ja raskematest kivimitest (tihedamatest) kivimitest Vanem Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim ­ geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud

Geograafia → Geograafia
127 allalaadimist
Litosfäär Geograafia
7
docx

Litosfäär Geograafia

peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 1. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Keskmine paksus 40 km ( 25-80 km ) Kooneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim ­ geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal ­ kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid ­ tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Maa siseehitus
6
doc

Maa siseehitus

Moodustub ookeanide keskahelikes ja Tekkis maa varajases arengus, kui sukeldub vahevöösse graniitsed kiviblokid ei saanud kergema subduktsioonivööndis erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse Vanus 200 milj. aastat Vanus 4 miljardit aastat Koosneb tumedamatest, tihedamatest ja Koosneb heledamatest ja kergematest raskematest kivimitest kivimitest · Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid

Geograafia → Geograafia
179 allalaadimist
Kvasarid
4
doc

Kvasarid

Kvasarite tekkeloo uuringutele on ka Tartu Observatooriumi teadlased oma õla alla pannud. Koostöös Soome teadlastega uuritakse, millistes Universumi piirkondades kvasarid eelistatult paiknevad. Vaatlusandmed näitavad, et tihedamates galaktikaparvedes kvasareid ei leidu. Tihedamates piirkondades toimuvad protsessid kiiremini ning suuremad galaktikad on kvasaripõlve juba üle elanud, kogu saadaolev gaas on ära tarvitatud. Tihedamatest piirkondadest võib leida veel vaid üksikuid raadiogalaktikaid. Tänapäevases Universumis eelistavad kvasarid suhteliselt hõredamat keskkonda, kus väiksemate galaktikate kokkusulandumise tagajärjel suured galaktikad alles moodustuvad. Galaktikate arengut uurivad astronoomid on jõudnud seisukohale, et iga suurem galaktika võis kunagi minevikus olla kvasari kodu. Kvasari tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust. Esiteks, galaktika keskel peab olema piisavalt raske must auk

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott. 6 AMPIIRSTIILIS RÕIVASTUS Klassitsism (antiikstiili jäljendav stiil) muutus pärast revolutsiooni lüüasaamist

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
14
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
217 allalaadimist
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem. (kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest. Tihedus 2,5 3,0 Millistest Settekivimite kiht ja basaltne kiht.Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine ­ esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud

Geograafia → Geograafia
1237 allalaadimist
Füüsika läbi ajaloo
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Z vahebosonid. 1984 Alec Jeffreys mõtleb välja meetodi inimeste tuvastamiseks DNA abil. 1985 Kroto, Heath, O'Brien, Curl ja Smalley avastavad 60 süsiniku aatomist koosneva molekuli (teatava fullereeni) ebatavalise stabiilsuse ja teevad kindlaks selle struktuuri. 1986 Kosmoselaev Voyager jõuab Uraanini. 1986 Viis kosmoselaeva märkavad Halley komeedi taasilmumist. 1986 Avastatakse, et universumi struktuur koosneb tühimikest ja tihedamatest pindadest nende vahel. 1986 Füüsikuid vaevad päikeselt kiiratavate neutriinode probleem. 1987 Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole. 1987 Ian Shelton avastab supernoova 1987A. 1987 Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning

Füüsika → Füüsika
74 allalaadimist
Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga)

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun