Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus- Babüloonia riik (625-539 eKr). 626 eKr lõi Nabopolassar Asüüria võimu alt lahku. 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597
4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2
Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Sammuramat'il (kreeka pärimuses Semiramis), kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias. 8. sajandi esimesel poolel Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult. Assüüriast põhja pool tugevnes Urartu riik keskusega Vani järve ääres. Süüria ja Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust. Tiglatpilesar III (744 727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda: sõdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsussüsteemi nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades. Salmanassar V (726 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti) Samaaria piiramisel.
kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade arvu, lõi alalise armee, alistas Babüloonia, ülemvõim ka Süürias ja Foiniikia linnade üle, Damaskus, Iisrael, Juuda. Sargon II; 8.saj vallutas Samaaria, deportatsioonid, hävitas Iisraeli, taastliitis Babüloonia, lõi uue residentsi Dur Sarrukini. Tema ajal ilmusid kimmerlased, kellega võideldes hukkus. Sanherib; 8/7
Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III ajal) asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja
või vastu võidelnud). Kohalikud valitsejad kippusid olema ebalojaalsed, mis tõi kaasa lakkamatuid mässe. Võib öelda, et Assüüria kuningad sõdisid lakkamatult. Assüüria eliitvägi koosnes kaarikutest ja ratsaüksustest, ajalavägi aga talupoegadest. Erinevatele sõjakäikudele võeti kaasa erinevate piirkondade talupojad. Mässude lõpetamiseks hakkasid kuningad kasutama kolme peamist meetodit: 1) nö kallutatud julmus mässu mahasurumise käigus; 2) massiküüditamised; 3) Tiglatpilesar III reformis Assüüria riiki eesmärgiga tagada stabiilsus: a) ta bürokratiseeris riiki ning tõstis madalamalt positsioonilt inimesi kõrgematesse ametitesse, pani ühte ametisse kaks meest, kes üksteis kontrollisid, b) korraldas ümber vasallriikide valitsemist, pani nende juhtkonda ka madalamatest kihtidest pärit inimesi, c) rajas Assüüria professionaalse armees (sealkandis ilmselt esimene professionaalne armee) kaarikuvägi,
ka , Asüüria duumikalasid ümbritses vasallriigid, ja vasallkuningad tõstsid mässu. Asüüria kuningad olid oravad rattas , et ühes riigi otsas puhkesid mässud läksid maha surema, pidid nad ka mässajate naabrid ka alistuma. Selleläbi järkj'rgult laiendasid ka piire.Lumepalli efekt. 8 saj I poolel oli teatud tagasilangus Asüüria siseriigil, sisemised segadused. Urantu riik,domineerimine 8 saj I poolel tõi teatud tagasilanguse Asüüriale. Tiglatpilesar III sai Asüüria jälle tugevaks, tänu talle.Korraldas riiki ümber, põhimõtteliselt muutis riigi bürokraatlikumaks, vähendas aristokraatlike mõju.püüdis ka lüüa allutatud alade stabiilset kontrollimise süsteemi.Nüüd ajast vasallriigi küll ei kadunud, aga nüüd müüdeti nad riigiprovintsideks, kujundas ka ümber sõjaväe, kõige tugevam ja pareimini korraldatud sõjavägi lähis-idas. Piiramistornid said ka tuntuks, õppisid ka müüride alt läbikaevamise.tsentraliseeritud
eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Üks leitud kivireljeef näitab Assüüria kuningas Assurbanipali jahiparki 7. saj. e.Kr (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 21). Park on täis jahiloomi. Puude all palju õitsevaid taimi (põhiliselt liiliad) ja viinamarjaväädid ronivad mööda puutüvesid. Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi, mida tema esiisade aegadel polnud kunagi kasvatatud. Seejuures mainib ta seedrit ja pukspuud. Ka kirjeldab ta erinevate loomade, nagu piisonid, hirved ja elevandid, hankimist parkidesse. Assüüria lemmiktaimed: roos, tulp, liilia, nartsiss, sirel, mirt, ebajasmiin, punane kastan jt. Esimesena tõi neid taimi Euroopasse prantsuse diplomaat De Busberg (1522-1592). Kohalikud
annaabi.ee 
