Linlaseseisus ja omandatud haridus viivad ta lahku oma maahõimlastest, teiseksaamise eest tuleb maksta: kaugeneb oma isast. Oma elutöö leiab ta sündmuste jälgimises ja kirjapanemises, elu ja tõde nõuab ta oma kroonikalt. Välja maalitakse keskaja Tallinna linnaühiskond oma erinevate seisustega, kõik on väga üksikasjalik. ,,Keisri Hull" (1978). ,,Rakvere romaan" (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused anastanud: linna sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti
tabas järjekordne häving 1703. aastal Põhjasõjas, mil Rakvere põletati taas kord maani maha. Nendes sõdades jäi ka Rakvere linnus lõplikult varemetesse. Peale orduriigi kadumist läänistati Rakvere linnuse ala 1618 von Brederode suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku
mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Stiilinäited: Neogooti stiil (Alu mõis, Laitse mõis, Vasalemma mõis) ; Neorenessanss stiil (Raadi mõis, Muuga mõis, Viljandi mõis) 15 Alu mõis Esimest korda mainitud 1409. Aastal Treydenite valdusena, hiljem olnud nii Dönhoffide, Uexküllide, Wrangellite, Rosenite, Bistramite kui ka Tiesenhausenite nimel. 1858 ostis mõisa Otto von Lilenfeld ja tema lasi aastail 1862-1868 ehitusmeister F.W.Alischil püstitada sinna neogooti stiilis lossi. Mõis püsis Lilienfeldide käes Eesti Vabariigi alguseni. Aastail 1923- 1942 paiknes lossis kool ja hiljem ,,Eesti Põllumajandustehnika" osakonna keskus, kuid 1999. aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17
lõpux naine rahustab maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi; "Kolme katku vahel": tegevus 16.saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka reise, ei tunne sidet sugulastega, 3x abielus. "Keisri hull": siin peateg., algselt pidasid kriitkid p äevikut autentsex. "Rakvere romaan": linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linna ja Tiesenhausenite mõisa vahel (paremal järjel ja hakkab olukorda ärakasutama), linn kaotab. "Professor Martensi ärasõit": palju monolooge, mõtisklusi. M Audru köstri poeg, jäi lapsena orvux, sattu Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea jur.haridusega. M läx raudteejaama, et Peteburi minna, aga otsustab rongilt maha minna jalutama ja suri. M.t painas, et sama nime ja
Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse
Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem. Tahetakse Tallinnast Helsingisse sõita tühjades kütusetsisternides, tuli aga surm. Romaanid 1982 ,,Rakvere romaan" linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linn ja Tiesenhausenite mõisa vahel, mis on paremal järjel ja hakkab lolukorda ära kasutama. Linn kaotab. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit" palju monolooge ja mõtisklusi. Martens on Audru köstri poeg, jäi lapsena orvuks, sattus Peterburi vaestekooli, töötas end üles, hea juriidilise haridusega. Martens jäi ööseks raudteejaama, sest hakkas Peterburi minema, aga otsustas rongilt maha minna ja suri. Pärnuga seotud mees, rahvusvahelise õiguse lõpetanud mees, oli Vene tsaaririigi üks parimaid
annaabi.ee 
