· Paremal sambal ukse vastas Johann Hastferi epitaaf; · 1676, meister Nicolaes Millich, putod, pealuu, Hastferi büst; · Võidukaare krutsifiks ( Kolgata grupp) 1694, meistrid Berents ja Martens; · kroonlühtrid 17. sajandist. · Pontus De la Gardie sarkofaag-hauamonument pärineb 1589.-95.a,asub kooriruumis altari kõrval. ( A.Passer ) · Caspar von Tiesenhauseni hauamonument 1599.a., asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Carl Horni ja tema abikaasa hauaplaat (nr. 3) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Otto von Uexkülli hauaplaat (nr. 7) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Samuel Greigh' hauamonument 1788.a, asub põhjalöövis. (Giacomo Quarenghi ) (materjal Carrara marmor mitte paekivi. ) · Ferdinand von Tiesenhauseni obelisk-hauamonument, 1806
Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121 `'Eesti Entsüklopeedia 7''1994 aasta, lk 140-141 `'Üldine Ajalugu'' lk 167-169 http://et.wikipedia.org/wiki/Paide#Ajalugu http://www.post.ee/?id=1595&product_id=631 http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=237&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_piiramine_(1558)
toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe). Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena
LEGENDID Porkuni järvel leidub ujuvaid saari. Neist ja ebainimlikust rüütlist ning tema õest on rahva poolt loodud palju legende, mida oma loomingus kasutanud Fr. R. Kreutzwald, M. Under, J. Barbarus. Esmakordselt avaldas Porkuni preili legendi O. W. Masing "Ma-rahwa Näddalalehes" 1825. a. Porkuni legendiga analoogilist sündmust kirjeldab Russowi ja Renneri kroonika; selle järgi uputasid vennad 1554. a. talvel jääauku oma õe Barbara von Tiesenhauseni. PORKUN!!! KASUTATUD MATERJAL : http://www.porkuni.ee
· Anton Philipp von Saltza vappepitaaf. 16861687 · Heinrich von Knorringi vappepitaaf. 1679 · Adolf Eberschildti vappepitaaf. 1670. aastate algus *Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Epitaaf on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; ka surnu mälestustahvel kiriku seinal. See võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Hauaplaadid: · Jost Dunte hauaplaat. 1624 · Heinrich von Tiesenhauseni ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1654 · Alexander von Esseni ja tema abikaasa hauaplaat. 1653 · Adam Schrapferi ja tema abikaasa Anna hauaplaat. 1630. aastad · Hans von Paykülli hauaplaat. 1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister)
Ordumeister Kepleri mõistis ta viimase Poola-orientatsiooni pärast hukka. Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga. Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees. Katri Raik. Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16 2. Liivi sõja ajend - Tartu maks. 16. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopa idapiiri taga esile tõusma Vene riik, mis tollele ajale kohaselt ei põlanud oma territooriumi laiendamisel ära kavalat diplomaatiat ja ka reaalset relvade täristamist
1571 piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada.1573 vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV enese juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600
Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone. Esialgne eesmärk oli kasutada kirikut tavandihoonena. Kui aga Rannus tekkis Eesti Uusapostliku Kiriku kogudus, võeti tavandihoone rendile. Hea akustikaga kirikus on korraldatud avalikke kontserte. Pastorihoones tegutseb Rannu perearst. Rannu park ja mõisahooned Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt. Rannu mõisapreili Barbara v. Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud Aino Kallas jt kirjanikud. Kindluse hävitasid Vene väed Liivi sõja ajal. Kaitse alla kuulub müüriga piiratud park, mida ääristavad endised mõisahooned ja kunagi linnust ümbritsenud tiik. Mõisapargis on spordihuvilistel võimalik kasutada palliplatsi. Limnoloogia keskus 1954. a. tööd alustanud Eesti sisevete uurimiskeskus, mille põhiülesandeks on välja töötada Eesti sisevete majandusliku kasutamise ja kaitse teaduslikud alused
seinatega tükeldatud ruumideks ning 1859 ehitati fassaadiaknad teravkaarseiks. 1890 sai kodanike saali tekkinud ruumid neogooti kujunduse. (Raam,1993) Renessans Kaagvere mõis pilt 5 Kaagvere on muistne mõis, mis rajamisajal kuulus perekond Kawerile. Siit tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi Kawershof, mis rahvasuus mugandus Kaagvereks. Kaweritelt said mõisa Stackelbergid, seejärel vahetusid omanikud tihti. 1645 oli mõis Fromholm von Tiesenhauseni, 1786 Johann Gottlieb Münnichi, 1815 paruness Marie von Nolckeni valduses. Mõisa riigistamisel 1920 anti hooned Tartu linnale. Tänapäeval tegutseb mõisas Kaagvere erikool. Kaagvere mõis paikneb laugjal maastikul emajõe kaldal. Mõisaansambli moodustasid arvukad hooned, kuid 1846. aastani puudus mõisal esinduslik peahoone. See ehitati, kui mõisa omanikuks sai Gustav Fromhold von Nolcken. Peahoone hävis aga
Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli üldine emakeelne haridus talurahvale ning ta taunis kõiki saksastamise kavatsusi. Masingu kirjatöid iseloomustas hea ja piltlik sõnastamisoskus ning korralik eesti keel. Masingu nädalalehes ilmus ka esimene illustratsioon eesti ajakirjanduse ajaloos, ja sellegi autoriks oli ta ise.
annaabi.ee 
