reguleerivad ainevahetuslikke protsesse, nt insuliin- veresuhkrut) · Kaitsefunktsioon (antikehad (valgud) asuvad võitlusesse antigeenide (võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse
rattaga sõitis? Milline oli kana jutt? Mida tema rääkis? Laps jutustab. Mis peab huvitavas jutus olema? (Abi:Miks nendest asjadest peab rääkima jutus?) Siin on tibu. Tema ei osanud eelmine kord ilusat juttu rääkida. Jutusta nüüd sina tibule Uku lugu. Jutusta ilus lugu. (abi: küsimused: kes olid jutu tegelased? Millal toimus tegevus? Kus tegevus toimus? Mida Uku tegi. Mis edasi juhtus? Mida Uku tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?) Põhietapp Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest. Mida rohkem on lauses sõnu, 1. Lause
*** *** Mõmm mõmm, mõmm mõmm, Sill soll külm bassein, Naerab karjujõmm. kui sa hullad vees. Olen hirmus unine, Kurvalt, lõbusalt, kurvalt lõbusalt, Nurr, nurr, nurr, nurr, nurr. väikseid laineid tee. *** Õiged: *** Hiiretips läks putru keetma, Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! Tipa tapa tibule. Näe, apelsinid veerevad, hurraa, hurraa! Sidus saba põlleks ette, Näe, apelsinid veerevad, pani paja tulele. on seepärast läinud teele nad, Võttis kulbiks käpaküüne, et laps neid süüa saaks! hakkas putru maitsema. *** Sabaots läks sõlmest lahti, 26 hakkas putru segama
raamatukogus - kõigil lugejatel on vaja võtit, et leida sobilik raamat riiulitelt. Juristidel vaja leida vajalikud õigusnormid ja lähtekohaks sellise meetodi (võtme) leidmisel peaks olema teadmine, et me oleme seotud teatud kultuuriruumiga, kust väljuda pole mõtet, pole vaja ja pole ka vist võimalik. Küll on aga vaja arvestada tegelikusega, kuhu me oleme jõudnud. Vaja arvestada neid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi, mida õigus on läbi teinud. :) (heh.. Mõtlesin seal tibule.) Õigusnormide sise selgitamine ja normide süstematiseerimine, ja kuigi algul tundub õigusteaduse kahest harust see esimene teaduslik ja teine tehniline. Kuid õiguse süstematiseerimine ei ole pelgalt tehniline tegevus. See loob ja arendab seda mõistete süsteemi, mille raames toimub tegelikult kogu õiguslik mõtlemine. Tõeline teadusüsteem oli ja on tänapäeval selline, mille sisemine kooskõla tagab ja loob ühtsuse. Õigusteaduse ja kogu normide süsteemi ühine ülesanne.
aga siin markeerimiseks mõned võimalused ”tõeni” jõudmiseks: 1. läbirääkimised kahe poole vahel — vaidlevad pooled võivad jõuda rahuldavale tulemusele isekeskis, 2. läbirääkimised vahendaja osalusel, 3. võistlus kahe poole vahel (füüsiline, vaimne), 4. pöördumine üleloomulike jõudude poole, kes inimese tegevusest sõltumatu otsu- se peaks andma. Näiteks Aafrikas Zairis Azaude’d ksutasid haruldast mürki, mis anti tibule — suri, siis oli inimene süüdi, ei surnud, süütu. Kesaegses Euroopas toimusid nõiaproovid, Nigeerias kpelledel otsustab süü-oleku valitsuse litsensiga tuleproovi läbiviija; 5. vaidluskoosolek, 6. Kohus — neutraalne kolmas jõud (industriaalriikides on eraldi kriminaalõigus ja tsiviilõigus). 1 EB ütleb, et Lõuna-Aafrikas, koosneb nguni’t rääkivatest inimestest. Moodustab suurima L-Aafr etni- lise grupi suurusega c´ a 9 miljonit inimest
• Energia, mis ei avaldu süsteemi üksikkomponentidele Nt: pannkooki süües tunneme pannkoogi maitset, mitte jahu, muna ja piima maitset. kahe keskkonnafaktori koosmõju jaguneb: 1. Hädavajalikud ressursid Nt: vesi ja toitained. Mõlemad on hädavajalikud, kuid veega toitu (või vastupidi) asendada ei saa. Puudub keskkonnafaktorite koostoime. Vee ja toidu sünergia on võrdne nulliga. 2. Asendatavad ressursid Nt: nisu ja oder. Pole vahet, kas anda tibule nisu või otra – suureks kasvab ikkagi. Odraga kulub lihtsalt veidi kauem aega. 3. Komplementaarsed ressursid Ressursi kogukulu on üksi tarvitades suurem, kui koos. Koostarbimine aitab resurssi kokku hoida. Nt: hiinlastel – riis. Nad on sunnitud juurde sööma ka loomset toitu, sest riisis puudub valk. Riisis puudub asendamatu aminohape lüsiin, mida hiinlased saavad loomsest toidust. Ameeriklastel – oad. Oad on jällegi valgurikkad. Neis on pea kõiki
annaabi.ee 
