POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sad...
Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast. Kuid ta kuritarvitas jumalate usaldust ning karistuseks pandi ta ühte
rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute- aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks
viis lapse Alkmenele tagasi. Aasta hiljem saatis Hera talle hälli mürgise mao, et see teda salvaks. Aigeuse võõraspoeg Theseus (Poseidoni poeg) oli üks suuremaid kreeka kangelasi. Pärast inimsööjast Minotaurose tapmist Ariadne kuninga tütre abiga murdis ta neiule antud lubadust."Neiu oli aidanud teda armastusest ja tema oli abi vastu võtnud, ehkki teadis, et ta tegelikult ei taha neiuga abielluda. Kui nad paar päeva hiljem Naxosel randusid, jättis Thesus Ariadne randa magama ja purjetas temata minema." ("Müüdi raamat", Neil Philip). Sellised need lubadused on mis antakse ja võetakse. Karistuseks selle eest hukkus tema kasuisa kuningas Aigeus. Perseus tappis jumalanna Athena ja jumal Hermese abiga gorgo Medusa ning päästis oma tulevase naise Andromeda merekoletise küüsist. Aru saadavalt olid ka kangelastel oma vead: Theseusil mälu lüngad ja soov mõnedest
Emand Bathist- ühest kõrvast kurt, jumekas. Austajaid palju, laiad puusad. Pastor- vaene, aus, hingelt rikas, hea kooli saanud. Südamlik, usin. Oskas rõõmu tunda vähesest. Piibel elu. Heatahtlik. Aidamees ja mölder- Võimas kehaehitus. Aidamees- koleerik. Teadis oma asja hästi. Õppis puutööd. Kohtukubjas- kuum ja kiimas, harv habe, leebe suli. Indulgentsimüüja- Kotis pudi-padi. Tuli just Roomast. Peremees- kandis toitu, soliidne kõht, aus, aval, rõõmus. Rüütli lugu Vürst Thesus, tütar Emily. Palamon ja Arcita tahavad teda. Palamon läks vangi, Arcita aga Ateenasse tööle, üteb, et ta nimi on Philostratus. Palamon murrab vangist välja ja kohtub A-ga metsas, võitlevad. Thesus läheb jahile ja näeb neid taplemas. Aasta pärast kohtuvad taas oma sõjaväega. Uhke vaatemäng. Mehed sisenevad linna uhkelt. P palub Veenuselt abi, A palub Marsilt abi. Mõlemad jumalad lubasid võitu. Hakkavad võitlema. A võitab. Ratsu viskab A maha ning ta saab vigastusi ning sureb
carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos laskis Daidalosel ehitada koletise jaoks labürindi ning Ateena linn pidi igal aastal saatma 7 noormeest ja 7 neidu Minotaurusele õgida, kuni Thesus ta tappis. Tartaros kreeka mütoloogias maasügavuses olev vaskseinaga ümbritsetud pime karistuspaik, sama kaugel kui taevas maast. Tartarosse paiskas Zeus võidetud vaenlased oma isa Kronose, titaanid ja gigandid.
Uue valitseja puhul satutakse võimu säilitamisel ikka konfliktidesse, olenemata valitseja võimukusest.Lihtkodanikust valitsejaks saamine eeldab kas õnne või võimekust, kuid kindlamini jääb püsima valitseja, kes on toetunud saatusele. Lihtsam on asi sellevõrra, et kuna eelnev valdus puudub, saab uus valitseja kohe kohapeale asuda. Tänu võimekusele on näiteks valitsema pääsenud Mooses, Kyros, Romulus, Thesus jne. Nemad tabasid õige hetke ning taipasid et on nende võimalus. Nad saavutasid võimu raskustega, kuid hoiavad seda vaevata. Nende raskuseks on uute seaduste ja korralduste kehtestamine, et rajada alusmüür. Ja eks uuendajale seisa ju vastu kõik vanakorra armastajad. Osalt on see tingitud sellest, et ei usaldata ühtegi uut asja, enne kui seda pole kogetud. Oluline on see,et vlalitseja peab ise olema iseseisvad, mitte paluma abikäsi
Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi, Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last. 2) Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis ) põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad,
annaabi.ee 
