kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema
ennast kui jumalate järeltulijat. Talle saadeti ilus pull, keda ta keeldus ohverdamast. Poseidon tegi karistuseks nii, et Minose abikaasa armus sellesse pulli ja sünnitaski pulli pea ja inimese kehaga järglase. Sõites Kreeta saarele, tegi Minos ühele neiule liiga. Theseus tuli talle appi öeldes, et see on tema, kui Poseidoni poja kohustus teda kaitsta. Minos tahtis tõestus. Ta viskas oma sõrmuse merre ja käskis Theseusel see tagasi tuua. Theseus tagastas selle ja samuti oli tal peas kroonitaoline ese, mille andsid talle Zeusi tütred. Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega,
kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased.
Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Ariadne lõng- Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Atlantis- Euroopast lääne pool asuv muinasjutuline manner, suurem kui Aasia ja Aafrika kokku. Seda valitsevad
Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Prokrustese säng Prokrustes, oli kreeka mütoloogias koletis oli Ta kutsus rändajaid oma majja ning pakkus
hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi
(sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning sattus päikesevankrile liiga lähedale. Vaha tema tiibade vahel sulas ning ta kukkus
Mille järgi isa Theseuse ära tundis? 4. Milline osa tänapäeva Kreeka territooriumist oli Theseuse päevil kultuuriliselt ja majanduslikult teistest piirkondadest kõrgemale jõudnud? 5. Kuidas nimetavad kunstiajaloolased Theseuse ajastu kultuuri? 6. Kes oli Minotauros ja kuidas ta sündis? 7. Millist rolli mängis Ariadne Theseuse elus? Mis Ariadnest lõpuks sai? 8. Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega? 9. Kes olid amatsoonid? Milline seos oli Theseusel nendega? 10. Kes oli Phaidra ja milline seos oli Theseusel temaga? 11. Kuidas hukkus Hippolytos? 12. Mida tead Dioskuuridest? 13. Mis sai Theseuse isast ja emast? IV IASON Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. (Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. Kentaure peeti headeks pedagoogideks
puhkama, aga lained viisid tema laeva rannikust liiga kaugele. Kui ta millalgi tagasi tuli, oli Ariadne surnud. Theseusest sai Ateena kunn. Ta kehtestas täieliku demokraatia ning muutis enda vaid kõrgeimaks sõjastrateegiks. Müüdis ’Seitse Teeba vastu’ paluti Theseuselt abi ja tänu tema sõjalisele abile saavutati ka Teebas valimatult kõikide surnute matmine. Tema aitas ka Heraklesel jätta enesetapp sooritamata pärast oma naise ja laste tapmist. Theseusel oli aga kirg ohtude vastu ning ta läks ka amatsoonide, naissõdalaste maale ja tõi sealt kaasa oma naise Hippolyte, kellega tal sündis laps, Hippolytos. Seepärast tulid aga amatsoonid Ateenasse ning vallutasid Atika. Nad löödi aga minema ning pärast seda pole keegi suutnud maad vallutada(Theseuse ajal). Theseus käis ka argonautidega Kuldvillakut otsimas. Samuti võttis ta osa suurest Kalydoni jahiretkest, kus kunn Kalydon kutsus
preetrinnasid. Nt karüatiidide puhul armastas Artemise preestrinna Dionysost, aga neile seksuaalsust ei lubatud ja nad muutusid pähklipuudeks. Ariadne- ta oli labürindi emand ja teda austati Kreetal. Ka sarvilist Dionysost austati Kreetal. Labürinti seostatakse allilmaga. Ariadne oli juba ammu Dionysose pruut, enne kui tuli Theseus. Ariadne sai Dionysoselt pärja. Ja kui tuli Theseus, siis Ariadne reetis Dionysoses ja andis pärja Theseusele- pärjaga sai siseneda labürinti. Theseusel olid allilmsed seosed- ta röövis naisi- nt Helena, ja Persephone. Theseus üritas olla nii Persephone kui Ariadne partner- jälle allilmne seos. Theseus tahtis abielluda Dionysose pruudiga, nad läksid Naxose saarele, aga seal tulid jumalad vahele ja saatsid Theseuse koju ja Dionysos sai oma naise ikka tagasi. Ariadne sai tapetud kas Artemise poolt, v suri ta sünnitusel, v poos ta ennast üles- ära igatahes ta suri. See surm ja abielu Dionysosega on omavahel seotud. Ariadne seondub kreetaga
annaabi.ee 
