(Histrodamus, 2018) Üks kõige pikaajalisemalid osalejaid Baltikumi misjonis oli tsistertslane Theoderich, kes oli tulnud Liivimaale piiskop Meinhardi ajal. Theoderich oli arvatavasti saabunud liivlaste maale juba 1187. aastal. Seega on ta paganaid pööranud kolme piiskopi ajal. Esimene, kes taipas, et Theoderichi sugusest mehest on palju kasu ja võttis ta endale abiliseks, oli piiskop Albert. Siiani pole jõutud selgusele, kas ordu loodi piiskop Alberti käsul või Theodorichi isiklikul tahtmisel ja soovil. Kuid kindel on see, et sellist sõjalist organisatsiooni, nagu Mõõgavendade ordu, oli Liivimaal vaja. Põhjus oli nimelt selles, et relvastatud palverändurid, kes ainult sõitsid kohale üheks hooajaks, ei suutnud kiriku edu Liivimaal stabiilselt ja püsivalt tagada. Püsivuse tagamiseks oli vaja tugevat sõjalist jõudu, kes pidevalt kohal viibis. Selleks sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu
muinasasjades ja paistavad siis selle kultuuri kandjate pärisomandus olevat. Sealt vanalt kodumaalt, Kesk- Euroopast, oleksid Mükeene elanikud need motiivid kaasa toonud, mis edasi elasid uuel kodumaal ühes võõraste kultuurielementidega. Umbes 2000 a. e. Kr. oleks seega Kreekamaale tunginud põhja poolt andekas ja tugev rahvas, kes satub Kreeta kultuuri mõju alla. Sellelt omandab ta palju, suurima osa materjalist kultuurist, nagu näiteks idagoodid Theodorichi ajal Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad, kes põhja poolt rändasid Kreekasse, ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr
Avis pea Vabakogudus Ajaloolistel andmetel veeres esimene ristiusulaine üle Avispea ümbruse aastail 1220, ajal mil taanlased ja sakslased eestlasi ristimisega ristiusustasid. Pudiveres, 2 km kaugusel Avispealt, toimus kevadel suur ristimine preester Kaikivalda ja Läti- Hendriku poolt. Sama aasta sügisel toimus teine suur ristimine Ebavere mäel preester Theodorichi ja Läti- Hendriku poolt.1900 alga-aastail rändasid vennastekoguduse vennad külast külla ja pidasid Jumalasõna kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud
positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks
inimkonda võrrelda koorijuhi ümber seisva kooriga. Kui · Boethius oli väliselt kristlane, kuid sisemiselt uusplatonist ühte lauljatest segada, on tulemuseks ebakõla ja ja stoik. harmoonia puudumine, aga kui kõik pöörduvad koorijuhi poole ja keskenduvad temale, siis on sellest kasu kogu · Gootide kuninga Theodorichi poolt vangistatuna kirjutas kogukonnale, sest nad "laulavad nii, nagu peab, ja on ta: "Filosoofia trööstist". S.o. tõeliselt tema juures." · Dialoog arst filosoofiaga. · Plotinos · Mida kaugemale asjad jumalikust algest arenevad seda · ME PÜSIME ÜLIMA SUUNAS, KUI HOIAME NOUSI
· Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures. tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste · Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja astmikul, vastavalt tasandile, kuhu Jumala mõte on mõistetakse piinarikasse surma. ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev · De consolatione philosophiae voog ja esimesest Olendist välja voolav valgus Filosoofia lohutusest
annaabi.ee 
