Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka sõber mängima. Kogemuse omandamiseks võiksid liituda tenniseklubiga, mis pak...
alistumast. 490. a. alustasid pärslased uut pealetungi Mandri-Kreekale. Teejuhina tuli sõjakäigule kaasa endine Ateena türann Hippias, kes lootis Pärsia abiga taas võimule saada. Küklaadid alistusid vastupanuta. Pärslased asusid Maratoni asula juurest rüüstama Atikat. Ateenas pooldatakse võitlust lõpuni, spartalased keelduvad kohesest abist. Ateena strateegide arvamused läksid edasise tegutsemise suhtes lahku Miltiades nõudis vaenlase kohest ründamist, Themistokles pooldas ootamist. Miltiades jääb peale ja koondab väed 490.a. Maratoni all vaenlastele vastu. Kreeklased tõrjusid pärslased tagasi ning suundusid kiirelt tagasi Ateenasse, sest sinna saabus Pärsia laevastik. Nähes aga kaldal kreeka hopliite, ei julgenud pärslased maale tulla ning lahkusid Aasiasse. Pärast Miltiadese surma sai Ateenas mõjukaks pol.-tegelaseks Themistokles, kes alustas suure sõjalaevastiku loomist
10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend
Neile läks vastu kreeklastest koosnev 10'000 meheline armee, mida juhtis Miltiades. Miltiades pani nõrgad sõdurid faalanksi keskele. Tänu sellele ka võideti. Peale lahingut jooksis üks Kreeka sõdur täis sõjavarustuses Ateenasse, et võidust teatada. Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri. Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused. Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks. Kui küsiti Delfi Oraaklilt uue sõjalaevastiku ehitamist, siis ütles viimane, et Ateenat peavad kaitsma laeva pardad. 480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja Spartalased kaitsesid maakitsust Sparta kuninga Leonidase juhtimisel. Pärslased läksid mööda mägiteid kreeklaste seljataha. Kui kreeklased seda nägid, saadeti enamus armeest minema.
seljad vastamisi. Nädalaga muutusid nad jõuetuks. Leonidas hukkus samuti. Ateena linn rüüstati. Ateenlaste laevastik oli üleval Salamise lahes. ,,Reetur" rääkis pärslastele, et kui nood kohe ründavad, saavutavad nad kindla võidu, kuna ateenlased ei ole rünnakuks valmis. Tegelikult oli Ateena täielikult valmistatud ning kuna pärslased ei tundnud Salamise väina, kus oli palju karisid, siis jooksid paljud pärslaste laevad mõne hetkega karile. Ateena vägesid juhtis Themistokles. Salamise lahing tõi sõtta viigi. 479. sügisel toimus Plataia lahing. Ateenat aitasid Plataia väed. Ateenlased võitsid. Sellega Kreeka- Pärsia sõjad ka lõppesid. 450 sunniti pärslased alla kirjutama lepingule: pärslased tunnistavad Kreeka ülemvõimu ja enam ei võitle. Peloponnesose sõda (5. saj eKr) Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline sõda. Ateena üritas sõja viia merele, Sparta aga maismaale. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas
ja Sparta keelduvad alistumast. 490. a. alustasid pärslased uut pealetungi Mandri-Kreekale. Teejuhina tuli sõjakäigule kaasa endine Ateena türann Hippias, kes lootis Pärsia abiga taas võimule saada. Küklaadid alistusid vastupanuta. Pärslased asusid Maratoni asula juurest rüüstama Atikat. Ateenas pooldatakse võitlust lõpuni, spartalased keelduvad kohesest abist. Ateena strateegide arvamused läksid edasise tegutsemise suhtes lahku Miltiades nõudis vaenlase kohest ründamist, Themistokles pooldas ootamist. Miltiades jääb peale ja koondab väed 490.a. Maratoni all vaenlastele vastu. Kreeklased tõrjusid pärslased tagasi ning suundusid kiirelt tagasi Ateenasse, sest sinna saabus Pärsia laevastik. Nähes aga kaldal kreeka hopliite, ei julgenud pärslased maale tulla ning lahkusid Aasiasse. Pärast Miltiadese surma sai Ateenas mõjukaks pol.-tegelaseks Themistokles, kes alustas suure sõjalaevastiku loomist. Peale Ateena riigimeeste ei tunne teistes linnades pärslaste uue
Kuna hing oli mujalt pärit, oli inimene Maal võõras ning pidi püüdlema vabanemise poole - lihast pääsemise poole. Sel moel saaks hing pääseda taevasesse kodusse. Hing oli surematu, ta elas üle keha surma. Hing sünnib muutkui uuesti, vahepealse aja veedab see allmaailmas puhastuses. Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal
vallutajatega liidus Ateenat alistada). Pingestatud õhkkonnas pagendati neil aastatel ostrakismiga järjepannu silmapaistvaid riigimehi. Tõsiseks küsimuseks kujunes Laurioni hõbedakaevanduste väärismetalli kasutamine. Kahest toona esile kerkinud riigimehest pooldas Aristeides selle võrdset jagamist kodanike vahel, mis tõstnuks hopliiditsensusele vastavate kodanike hulka ja seega tugevdanud hopliidiväge. Tema vastane Themistokles seevastu soovitas kasutada hõbedat laevastiku ehitamiseks. Aristeides pagendati ostrakismiga (483. a.), ateenlased hakkasid kiiresti laevu ehitama ja paari aasta pärast oli neil tugevaim laevastik Kreekas. Samal ajal hakkas Pärsia uus kuningas, Dareiose poeg Xerxes (486 465), Anatoolia lääneossa vägesid koondama, Kreeka linnriigid aga moodustasid ähvardava sissetungi eel omavahelisi tülisid kõrvale jättes liidu. Ateenlased kutsusid ennetähtaegselt tagasi ka
annaabi.ee 
