korrutisega B·H maksimumiga, mis on leitav hüstereesisilmuse neljandast sektorist. 22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikaatorid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostissad kivimites, savis ja liivas. Silikaadi struktuuri käsitlemisel vaadatakse räni ja hapniku seoseid. Iseloomulik on tetraeedrite esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO44- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. Tema struktuur koosneb tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga
21. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit
22. Silikaatne keraamika, SiO2, silikaadid, süsiniku modifikatsioonid (12.2), antud joon 12-7, 12-10 kuni 12-12. Silikaatne keraamika Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas.On iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne.Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Ränidioksiid SiO2 : Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit
Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite ( tetraeedrite) esinemine (joon 8-7). Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit
elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seoseid. Nimelt on silikaatidele iseloomulik räni ja hapniku tetraeedrite (SiO4 4- tetraeedrite) esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need SiO4 4- tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks Joonis 12-7 struktuurideks. 12.2.1 Ränidioksiid SiO2 Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on SiO2, mis on liiva põhikoostisosa. SiO2 struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekibkristallstruktuur. SiO2 omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt
· Hapnikulised soolad: silikaadid (SiO4-4), karbonaadid (CO3-2), sulfaadid (SO4-2) fosfaadid (PO4- 3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus? Silikaatide struktuuri põhiühik on ränihapniku tetraeeder (SiO4)4-. See võib olla iseseivalt või moodustada suuremaid struktuurüksusi. · Iseseisvad tetraeedrid neso- e. singelsilikaadid. Valemis radikaal [SiO4]4- oliviin (Mg,Fe)2[SiO4], granaadid · paardunud tetraeedrid soro- e. hantelsilikaadid. Valemis radikaal [Si 2O7]6- epidoot Ca2Al2Fe[SiO4][Si2O7](OH)O · rõngastunud tetraeedrid tsüklo- e. rõngassilikaadid. Valemis radikaal n[SiO3]2- n = 3, 4, 6; berüll Be3Al2[Si6O18] · Inosilikaadid - ahel- ja lintsilikaadid
Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder. Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid. 1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest). 5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk, savimineraalid. 6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts, päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi.
13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne. Erinevates silikaatide struktuurides on need SiO4(-4) tetraeedrid ühendatud erinveateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Süsiniku modifikatsioonid---süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant- toatemp ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Tekib ülikõrgel rõhul. Struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutada ¼ kuubi diagonaali võrra. Kõige kõvem materjal. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus suur
aktiivsed, ning silikaatide tekkeprotsess toimub intensiivsemalt. Sel põhimõttel toodetakse jahvatatud liivast ja lubjast silikaatbetooni. 5. Klaas ja tsement. Klaasi tooraineks on puhas kvartsliiv, naatriumkarbonaat (sooda) ja kaltsiumkarbonaat (lubjakivi). Peenestatud ja segatud lähteained sulatatakse vannaahjus (1400*C), kus kulgevate reaktsioonide tulemusena moodustuvad keeruka koostisega silikaadid, mille struktuuris esinevad silikaatide SiO44- tetraeedrid. Tavalise klaasi koostist väljendab lihtsustatud valem, milles elemendid esitatakse oksiididena: Na2OCaO6SiO2. Kui sooda asemel kasutada potast (K2CO3), saadakse raskemini sulav klaas. Kristallklaasi tootmisel on tooraineteks liiv, potas ja plii(II)oksiid. Värviliste klaaside saamiseks lisatakse klaasimassile oksiide, näiteks koobalt(II)oksiidi kasutamisel saadakse sinine klaas, kroom(III)oksiidi puhul roheline klaas. Tsemenedi lähteained on lubjakivi ja savi
Saadakse metaani reaktsioonil väävliga: CH4(g) + 4S(g) CS2(g) + 2H2S(g). Leiab kasutamist mittepolaarse lahustina. Kasutatakse keemiatööstuses (viskoosi- ja kautsukitööstuses jm.) .28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. Ränidioksiid- kõva, värvitu kristallaine Ränihapped- vees vähelahustuvad ühendid, 3 tuntumat, Si aatomid seotud O-aatomite ja OH-rühmdega. Silikaadid- kristallstruktuuris esinevad SiO4 tetraeedrid, mis võivad moodustada mitmesuguse kujuga ahelaid; metasilikaadid mood n väärtustest olenevalt erineva suurusega tsükleid. Erinevad omadused tulenevad tetraeedrite erinevast seotusest üksteisega ja erinevatest laengutest. Räniorgaanilised ühendid- esineb stabiilne siloksaanside Si-O-Si-, mis võib mood v pikki ja püsivaid ahelaid. Räniorgaanilistel polümeeridel on rida eeliseid analoogsete orgaaniliste ühendite ees, mis räni ei sisalda- keemiliselt püsivamad,
Kõige lihtsam (odavam) klaas saadakse liiv + sooda + lubjakivi segu kuumutamisel (≈ 1400ºC) Klaasi tuntakse juba väga ammu (Egiptuse ja Hiina varastes tsivilisatsioonides, Kreekas V sajandist p. Kr) Ka värvilist klaasi tunti ammu: intens. sinine (Co-ühendid, lisatakse oksiidide kujul) roheline (Cr, Fe) punane (Cu+, Au kolloidlahus) erelilla (Nd) jpt. Taval. klaasi põhi-struktuuriühikuks on SiO4 tetraeedrid. Klaas on väga tähtis materjal; keemiliselt vastupidav, eriti hapetele (v.a. HF ja kuum H 3PO4) vähem leelistele (kuumalt või/ja pika aja jooksul lahustub tunduvalt) Tänapäeval on levinud mitmekomponentsed silikaatklaasid Na2O - CaO - SiO2 + Al2O3, MgO Väga palju liike eriklaase (teatud kindlateks eesmärkideks) - luminestseeruvad (teat. lantanoidide, U lisand) Süsteemid K2O - BaO - SiO2 + Nd → laserites
annaabi.ee 
