Töös kasutatud lühendid on töö alguses korrektselt välja toodud. Viitamise tehnika tekstis on õige. Kasutatud kirjanduse loetelu on korrektne ja süsteemne. Eksitud on töö jooniste nummerdamisega. Puuduvad joonised nr 6, 7 ja 8. Joonise nr 5 järgi tuleb joonis nr 9. Töö tugevamaks küljeks on kiirjooksjate kehaliste võimete testide väljatöötamine ja kirjeldamine, nende läbiviimine ja andmetöötlus. Hea on ka see, et kõrvuti Eesti parimate sprinterite testitulemustega on välja toodud ka maailma esisprinterite vastavad tulemused. See annab hea ülevaate sellest, millises osas esineb Eesti sprinterite kõige suurem mahajäämus. Veidi probleemsem osa tööst on kiirjooksu kinemaatiline analüüs, mis jääb kohati kaootiliseks ja ebaselgeks. Arvan, et vaatamata mõningatele puudujääkidele vastab töö magistritööle esitatavatele nõuetele. Küsimused töö autorile: 1. Kas uurimustöö tulemused olid Teile ootuspärased? 2
Eelnevalt peab testi lahendajal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus. Eetilised probleemid testimisel: Neist on raske häid tulemusi saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Nt ei saa inimeselt küsida selliseid sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud, ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega tohivad tutvuda vaid sellised inimesed, kes oskavad neid tõlgendada. Inimesel endal on õigus teada saada vaid oma tulemus aga mitte vastuseid, sest kui paljud teaksid testi vastuseid, ei näitaks test enam midagi. Testide tulemuse alusel õpilaste klassidesse jaotamine. Madalama IQ-ga võib sattuda mahajääjate klassi. Heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest
kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Testimise eetilised küsimused Testitulemuste alusel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest. Kahjuks ei ole teste alati õigesti kasutatud ja nende tulemused ei ole alati korrektsed. Tihti mõõdab test tunduvalt vähem kui me loodame. Testimisega seondub probleem kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega võivad tutvuda vaid sellised inimesed, kes oskavad neid tõlgendada (on seda õppinud). Inimesel endal on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Kui paljud teaksid vastuseid, siis ei näitaks testid enam midagi. USAs kasutatakse teste selleks, et jaotada õpilasi klassidesse. Nii võivad lapsed, kes saavad vähem IQ punkte, sattuda mahajääjate klassi. Kuidas niisugune jaotamine või mõjutada inimese käekäiku?
Segab töö alustamisel, (paari) esimese küsimuse juures ja tulemuste kuvamise juures esimesel vastamiskorral. Lahendus: Viia küsimusele vastamise nupp küsimuse vastusevariantide rippmenüüle lähemale ja nimetada see senise 'OK' asemel ümber 'Vasta' või 'Järgmine'. Lõpptulemuse kuvamisel asetada nupud appleti ülemisse äärde, et nende nägemiseks ei peaks appleti kerima. Lisada senisest pikem selgitav tekst selle kohta, mida teha süsteemi avalehele. 4.3 Hinnang Testitulemustega võib suhteliselt rahule jääda. Mõningased probleemid esinesid testide 4 ja 7 tulemustes, ülejäänud testid andsid suhteliselt adekvaatse ning oodatud tulemuse. Olenemata sellest, et kasutasin rakenduse realiseerimiseks piirangutega prooviversiooni kommertstarkvarast, mistõttu on rakenduse sisuline pool üsna väikesemahuline, annab see planeeritud testides suhtelisel hea tulemuse. Rakendus vastab enamuses planeeritule, probleemid pärinevad osaliselt liiga
millest ta pole kunagi midagi kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. TESTIMISE EETILISED KÜSIMUSED Testitulemuste alusel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest. Kahjuks ei ole teste alati õigesti kasutatud ja nende tulemused ei ole alati korrektsed. Tihti mõõdab test tunduvalt vähem kui me loodame. Testimisega seondub probleem kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega võivad tutvuda vaid sellised inimesed, kes oskavad neid tõlgendada (on seda õppinud). Inimesel endal on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid. Kui paljud teaksid vastuseid, siis ei näitaks testid enam midagi. USAs kasutatakse teste selleks, et jaotada õpilasi klassidesse. Nii võivad lapsed, kes saavad vähem IQ punkte, sattuda mahajääjate klassi. Kuidas niisugune jaotamine või mõjutada inimese käekäiku?
taseme suhtes Lapsevanemate surve kooli akadeemilisele 0,29 tasemele Märkus. Tabel põhineb Strenze (2009) materjalil. Käsitletud uuringu tulemuste alusel võib oletada, et hästi õppivad lapsed tulevad esmajärjekorras headest kodudest, kus vanemad esitavad kooli akadeemilisele tasemele ka kõrgeid nõudmisi. Võrreldes heast kodukesk- konnast pärit heade tulemustega õpilaste arvuga oli heade testitulemustega õpilaste osakaal pisut väiksem suurtes koolides, kus on haritud, kuid mitte väga pika staažiga õpetajad ja kus õpilased hindavad omavahelisi suhteid heaks. 98 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate noorte arvamusi andekusest ja andekuse arendamisest (olümpiaadidel osalenud õpilaste küsitluste põhjal) • Andekus pole habe, mis ise kasvab. • Kui inimesel on annet ja tahtejõudu/motivatsiooni, siis tuleb talle luua
annaabi.ee 
