- 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - 1241 Taani hindamisraamat - 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G.Müller 39 jutlust - 1637 H. S„Juhatus eesti keele juurde“ (1. eesti keelne grammatika) - 1686 lõunaeestikeelne „Wastne Testament“ - 1739 esimene eestikeelne täispiibel - 1813–1832 „Terwisse Katekismusse raamat“, „Nou ja abi, kui waesus ja nälg käe on“ - 1821–1823, 1825 Masingu Marahwa Nädala-Leht - 1857 Tänapäeval tuntud „kilplased“ - 1913 „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ - 1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 7. Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia.
1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. Õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande Õpetatud Eesti Seltsi palvel
goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega ,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning ilukirjandusliku loominguga. Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist
arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtusepidamine, tervislikud eluviisid, mõõdukus) jagav ,,Lühikene öppetus terwisse hoidmissest" ja elu lõpul koostatud ,,Kodutohter". ,,Kodutohtris" antakse ülevaade levinumatest haigustest, nende tekkepõhjustest ja raviviisidest. Kahele viimasele raamatule lisaks kavatses Kreutzwald koostada veel ,,Pikema õpetuse organite loomuliku olemise ja toimetuste üle", mis jäi aga ilmumata. Üldhariv, mõnusalt ladusas ja mõistetavad keeles käsiraamat, mis pakkus õpetussõnu tervise hoidmiseks ja rohkesti praktilisi nõuandeid koduseks arstiabiks, võitis tooma nii
on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Seda teost on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Rahvaharidust täiendasid kaks käsiraamatut ,,Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest" ja ,,Kodutohter", milles anti nõu haigete eest hoolitsemisel kodus, võitlusest sagedamini ettetulevate haiguste vastu ja elamu- ja tervise hoidmise kohta. Tema maailma rahvaid tutvustav sari ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" on olnud nii populaarne, et selle järgi on nimetatud hiljem populaarteaduslik raamatusari. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste korraline liige aastast 1855 ning Ungari Teaduste
Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848), "Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja.
1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist
toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist
annaabi.ee 
