Juba tava-arvamused on valed ja häirivad. Soome turisti stereotüüp on ju vanur, kes tuleb viina ostma, lärmama ja bordelli külastama. Aga tüüpiline Soome turist on hoopis keskealine haritud naine, kelle sissetulek on üle keskmise. Tüüpiline bordelliklient on hoopis Eesti mees. Mis puutub lärmamisse, siis ma ei tea maailmas ühtki turistide gruppi, kes ei lärmaks, kui nad on purjus. Mis siis turisti Eestis häirib? Teenindus, mis algab uksel tervitamisest. Üks USA uurimus väidab, et kui restoranis käimine jagada kümneks komponendiks, millest esimene on tervitamine ja viimane hüvastijätmine, siis isegi esimese ja viimase olemasolu korral on inimesed rahul. Inimesed tahavad, et neile öeldaks korralikult tere ja nägemist. Halb pole üksnes teenindamise tase, vaid pigem hoiak. Üks teenindaja ütles ajalehes, et tal on kogu aeg halb tuju, sest palju soomlasi käib kõrtsis. Või teises lehes, et Pärnus on
Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda. Tähtsamad faktid tervitamisest: Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost, Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, 3 · meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena
ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvas-tel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni!
Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi kasvatatud inimesed kõikides maades. See koodeks koosneb neljast põhireeglist: viisakus, loomulikkus, väärikus ja taktitunne. Viisakus eeldab eelkõige tervitamist (Kroom 2011). Igasugune suhtlemine algab tervitamisest, mis eelkõige tähendab silmsidet kahe inimese vahel. Kuna enamasti on käepigistus esimene ja viimane otsene kehaline kokkupuude kahe inimese vahel, kannab see zest endas üsna palju teavet ning võib mõjutada otseselt või kaudselt edaspidist suhtumist teise inimesse (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitussõnad loovad meist esmamulje. Selle lihtsa rituaaliga väljendame oma suhtumist nii kaaslasesse kui iseendasse
· Järgnevad päevakorrapunktid protokollitakse sama skeemi järgi. · Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. · Protokollile võib ka lisada näiteks skeeme, tabeleid ja jooniseid. · Lisadele viidatakse teksti sees. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema alla kirjutatud üleval paremas nurgas. 3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast. Kui tervitamisega kaasneb ka kätlemine, peab käepigistus olema tugev, tervitamiseks ulatatakse terve käsi, vaadatakse silma
Kahjulik düsfunktsioon! - Disorders (DSM-IV, 1994) I telg: Kliiniline häire (sümptomid) II telg: Isiksushäired ja vaimne alaareng III telg: Üldine tervislik seisund IV telg: Psühhosotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid (Stress) V telg: Üldise funktsioneerimise hinnang (töö ja vaba aeg) Rahvusvaheline häirete klassifikatsioon RHK-10 F00-F09 Orgaanilised, k.a. Sümptomaatilised psüühikahäired F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tervitamisest tingitud psüühikahäired F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F30-F39Meeleoluhäired F40-F49Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e. Somaatiliste teguritega seotud käitumisprobleemid F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F70-F79 Vaimne alaareng F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. Psüühilise arengu spetsiifilised häired
annaabi.ee 
