Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervisespordikeskus, Lõige 1, A3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aeroc, 20mm, 2130, 2800, 2230, tarindite, lissein, prand, pinnasel, katuslagi, vahesein, klinkerplaat, profiilplekk, tp20, 18mm, plus, lihvitud, classic, kivivill, 30mm, siseviimistlus, aluskate, mineraalvill, 300mm, puitlaudis, kipsplaat, taavi, eaei18 0.375 8.455 3.265 6.085 0.375 4 3 2 1 1 - 1 V~LISSEIN 2 - 2 PRAND PINNASEL 3 - 3 KATUSLAGI 4 - 4 MITTEKANDEV VAHESEIN V~RVITUD KROHV 10MM KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10MM PROFIILPLEKK TP20 18MM V~RVITUD KROHV 10MM AEROC ECOTERM PLUS 375MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100MM ROOVLATT 38MM AEROC ELEMENT 150MM
-1,260 Keramsiitplokkidest lintvundament 10375 1485 4595 2800 2230 375 A B C D E Taavi Tammekivi 092583 EAEI-33
EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM 2 PLAAN, M1:50 B C D E 375 4595 2800 2230 375 10375 375 7320 150 2155 375 375 375 1
TERVISESPORDIKESKUS B C D E PLAAN, M1:50 375 4595 2800 2230 375 10375 3395 1100 1375 1000 3505
mis koosneb raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel paiknevast soojustuskihist (mineraalvill, vahtplast). Erinevad kihid liidetakse 33 tervikelemendiks läbi soojustuskihi kulgevate roostevabast terasest sidemetega. Sidemete kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele, st väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1): o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem ehituse käigus väljastpoolt soojustatakse ja vooderdatakse (seina tüüp 3).
0504 VL11, variandid 1 ja 2. Esimese ja teise korruse põrandad on HCE220 õõnespaneeli peal (välja arvatud põrand, mis asub pinnasel), mis on alt viimistletud. Paneeli peale on valatud 30 mm tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid. Esimese korruse põrand pinnasel, kui ka keldrikorruse põrand, on järgneva konstruktsiooniga: aluspinnase peal on tihendatud kergkruus 200 mm, seda katab hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber, raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus
võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4
Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: oluliselt suurem veekasutus siseruumides; vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 1
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
