kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo
5. Välistatud kolmanda seadus kahest väitest, millest üks eitav teist, on ainult üks tõene ja teine väär. Kolmandat võimalust tõe väljendamiseks ei eksisteeri. ,,natukene süüdi, natuke rase jnejne" 6. Küllaldase aluse seadus ükski väide ei ole tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjenduseta. Mis on küllaldane? Q nool p. Tõe kriteeriumiks on praktika. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. Mõiste väljenudb sõnas. Sünonüüm . üks mõiste, mitu sõna. Homonüüm. Üks sõna tähistab mitut mõistet. Mõiste sisu objekti subjekti nähtuse olulised tunnused Mõiste maht need, mis kuuluvad mõisyesse Oileri ringid Mõiste mahu avamine e liigitus Reeglid: · Liigitama peab järjekindlalt samal alusel · Liigitus peab olema võrdne · Liikmed peavad üksteist välistama
! D1.5. Küllaldase aluse seadus Ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. ! ! Ei peeta klassikalise loogika reegliks, ent sobib meile, sest õpime õigusteadusliku kallakuga ! ! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus – sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk.
! D1.5. Küllaldase aluse seadus Ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. ! ! Ei peeta klassikalise loogika reegliks, ent sobib meile, sest õpime õigusteadusliku kallakuga ! ! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk.
Frege eristas väljendi tähendust selle mõttest. Keelelise väljendi tähenduse (ik meaning, sens) all mõistetakse seda objekti või objektide klassi, mida antud väljend tähistab ehk nimetab. Väljendi mõtte (ik thought) all mõistetakse tema mõttelist sisu, st seda väljendis sisalduvat infot, tänu millele väljend ühe või teise objekti või objektide klassiga ühendusse viiakse. MÕISTE (ik concept, term) on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. (Märkus: eesti keeles võib sõna mõiste osutada ka sõnale või sõnade rühmale, mida kasutatakse mõistest rääkimiseks. Inglise keeles aga on mõtlemise sfääri kuuluv mõiste pigem ikka concept ning term on kõnesfääri kuuluv sõna või sõnade rühm.) Tunnus (ik characteristic) on iseloomulik omadus, mille poolest asjad ja nähtused üksteisega sarnanevad või erinevad.
Õigusteaduse klassikalised põhimeetodid on filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline ning loogiline. Kuna õiguse tõlgendamise (õiguse tegelikust sisust arusaamise) viisid ning võtted on grammatiline, loogiline, süstemaatiline ning ajalooline (vt teema V), siis kasutame selgitustes seonduvalt nende mõisteaparaati. Teaduses levinud üldise käsitluse kohaselt kui ka formaalloogikas on mõiste (ld: notio) mõtlemise vorm, mis peegeldab terviklikena mistahes nähtusi neile eriomaste tunnuste kaudu. Mõelda tähendab opereerida mõistetega, kusjuures mõiste keeleliseks väljendusvormiks on sõna (Vuks, 84, lk 12-14). Seega: mõiste on sisu, sõna on sisu kandev vorm; mõiste on mõtlemise ühik, sõna on kõnekeele ühik. Põhimõtteliselt võib mistahes sõna olla mingi mõiste kandjaks, kuid õigusteaduslikus kirjanduses kasutatakse sõna mõiste juriidiline termin tähenduses. Termin