Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(..
lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder · Sambucus racemosa Paaritusulgjad liitlehed 5-12 cm pikad Saagja servaga Hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Lehed laiemad kui punasel leedril Piklik munajad Lühirootsulised · Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad Südaja alusega Lihtsaagja servaga Karvased
kasvab Kesk- ja LääneEuroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna- Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eestis hajusalt kultuuris. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja MandriEesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. · Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. · Õied: isasõied rippuvad, emasõied kerajad, püstised, tavaliselt kaheõielised, õitseb mais. · Viljad: punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline. Kuupula neljahõlmaline, kaetud naaskeljate soomustega
kulgevad kaarjalt tipu suunas. õisevad. Ühesugulised õied, viietised; Lehed alatiüksikult, äraspidimunajad või õitsevad mai lõpus või juuni Eestis, kindlasti mujal laielliptilised; terveservased, õhukesed, Eestis 60 alguses, teistkordne õitsemine ka! pealt läikivad, paljad. augustis või septembris, siis koos valmivate viljadega. Lehed munajad, laimunajad, südaja või Õied põhiliigil koonusjad,
vastupidav mädanikele. Kasut. msg. suurt kulumis- ja löögikindlust vajavate puittoodete valmistamiseks (löökpillide tarvikud, jalutuskepid, tööriistade varred). Puitu kasutatakse ka kütteks ning varem ka söepõletamiseks. Kärpimise järel annab rohkesti võrseid ning seetõttu sobiv hekitaim, kuid hinnatakse ka kui pargipuud. Fagus sylvatica L. harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Õied: isasõied rippuvad, emasõied kerajad, püstised, tavaliselt kaheõielised, õitseb mais. Viljad: punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline. Kuupula neljahõlmaline, kaetud naaskeljate soomustega. Toored pähklid pole söödavad, sisaldades inimestele kahjulikku alkaloidi fagiini,
kuni 2m. Vähenõudlik. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt karvadega. Õied valged, õitseb juunis. Viljad punased, valmivad augustis. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. 55. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran: Potentilla fruticosa Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias. Eestis kodumaine liik. 1m kõrgune põõsas. Valgusküllane kasvukoht. Lehed sulgjad, 3-7 lehekesega, süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, siidjate karvadega, 1-2cm pikad. Õied kollased, hõredates õisikutes, õitseb juuni-august. Kasutatakse haljastuses. Kurdlehine kibuvits: Rosa rugosa Kodumaa Aasias. Eestisse sissetoodud. 2m kõrgune põõsas. Vähenõudlik mulla suhtes, täispäike kuni poolvari, talub linnatingimusi ja kärpimist. Leht paaritusulgjas liitleht, 5-9 lehekest, ümarad, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, 4-5cm pikad. Leherool ogad. Õied
annaabi.ee 
