Tunnused: 1) õigus varale; 2) iseseisev õigussubjekt; 3) osutavad teatud teenust. Seevastu on eraõiguslik juriidiline isik loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi. 4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll.
väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS – omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus c) territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel d) personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel e) reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi f) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-
korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel 25 c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus
kompetents. Riigi funktsioonid on erinevalt teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest universaalsed. 2. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik- õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!) Näiteks: Notarite koda, Advokatuur. Liigid: a. territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused) b. personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur) c. reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused:
korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus 31
A.T. Kliimann liigitab korporatsioone pädevuse alusel nn. autonoomseteks korporatsioonideks ja autonoomiat mitteomavateks korporatsioonideks. Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn
A.T. Kliimann liigitab korporatsioone pädevuse alusel nn. autonoomseteks korporatsioonideks ja autonoomiat mitteomavateks korporatsioonideks. Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn
annaabi.ee 
