Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni
1. raketise ja armatuuri puhastamine jääst ja lumest sest jäätunud armatuur ei saavuta nõutud naket betooniga, samuti võib kannatada betoonivalu pinnakvaliteet. 2. raketise ja armatuuri soojendamine enne valu külm raketis ja armatuur põhjustavad betooni jahtumise või isegi jäätumise. 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks. 3.1 Betoonisegu soojendamine. Ajad on näidanud, et termosmeetod on lihtsaim ja majanduslikum meetod, mida on laialdaselt kasutatud kõige mitmekesisemate, kuid väiksemate pinnamooduliga konstruktsioonide betoonimisel. Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemperatuur olema vähemalt +5 °C. Betoonisegu temperatuuri valimisel tuleb arvestada veol, betoonimisel ja teistel tööetappidel toimuva temperatuuri alanemisega. Betoonisegu termotöötlemine tähendab seda, et segu soojendatakse üle +40 °C (vt. Pilt 2). Termotöötlus
betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni ja täitematerjale 40°C-ni, tsementi ennast ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6
0 kuni -5 -6 kuni -10 -11 kuni -15 Potas 5 10 15 Naatrium nitrit 5 8 10 NaCl, CaCl2 (armeerimata konstruktsioonid) - - 7,5 VASTUNÄIDUSTUSED Külmumisvastaseid lisandeid ei ole lubatud kasutada: 2.5.2 TERMOSMEETOD EESMÄRK 1. KOMPONENTIDE EELSOOJENDUS 2. Betoonitööd 29 2. RAKETISE SOOJUSTAMINE 3. BETOONISEGU EELSOOJENDUS 2.5.3 PAIGALDATUD BETOONISEGU SOOJENDAMINE EESMÄRK 1 . A U R U G A S O O J E N D A M I N E ( V E E G A ) POSTID betoon RIBIVAHELAED
katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul.
soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m 2) V- konstruktsiooni ruumala (m3). Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33. Polümeerbetoon, fiiberbetoon
betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde.
tsementteguriga betooni. Et tagada normaalne kivinemiskiirus peaks betooni temperatuur olema valu ajal vähemalt 10...20ºC, selle temperatuuri juures saavutatakse betooni vajalik tugevus suhteliselt lihtsalt (nt betooni katmine). Kasutatakse ka kiirkivinevat betooni, kus on sees lisaained, mis aktiviseerivad tsemendi reageerimist, kivinemiskiirus suureneb 1,2 korda. Paigaldusjärgselt peab betooni temperatuuri jälgima (vähemalt +5ºC) ja vastavalt sellele valu hooldama. Termosmeetod komponentide eelsoojendus(raketis, armatuur), raketise soojustamine (soojusisolatsioonimatid), betoonisegu eelsoojendus. Kui välisõhu temperatuur on langenud alla 0ºC, kasutatakse kindlasti sooja betooni , jahtumise eest kaitstakse siis betoon konstruktsiooni soojustamisega soojustusmaterjalidega. Vaheseina betoneerimine talvel Variandid on elektrisoojendusraketised, auruga soojendamine, soojendustraadid, sissebetoneeritavad soojendusjuhtmed
annaabi.ee 
