andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal.
See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
"paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea
2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi sublimaat. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Eri värvi piirkonnad on väga täpsed ja sellist printerit kasutatakse fotoprinterina. Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit. Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spetsiaalse paberi vajadus ja trükitu ei säili kaua. Kasutatakse kinopiletite ja kviitungite trükkimisel. 2.2. Fotoelektriline printer 2.2.1. LED-printer 2.2.2. Laserprinter
Printer on arvuti kirjutav välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerid võib tööpõhimõtte järgi jagada järgmiselt: - löökprinterid 1. nõelmaatriksprinter - trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõelvajalikul hetkel paberile. 2. õisprinter 3. ridaprinter - löögita printerid 1. termoprinter 2. termokontaktprinter 3. termosiirdeprinter 4. sublimatsiooniprinter a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8
Pead on võimalik pöörata ja üles-alla liigutada, et sümbol õigesse kohta paigutada. Tuntuim on nõelmaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektromagnetiga liigutada, et tekitada löök värvilindi pihta. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Varem oli väga levinud. 35 - Termoprinterid – löögita o Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spiraalset paberit (alumiiniumisisaldus). Trükipea meenutab nõelmaatriksprinteri pead, kuid nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks spetsiaalse paberi vajadus ning trükitu ei säili pika aja jooksul o Termosiirdeprinter – ei kasuta spetsiaalset paberit. Pea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint
Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Löökprinterites kasut erinevaid printimispäid Kõige tuntum löögiga printer on nõelamaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektronmagnetiga liigutada, et tekitada löök vastu paberi ees olevat värvilinti. Trüki kvaliteet sõltub peas olevate nõelte arvust. Seda tüüpi prntereid saab kohata kohtades, kus on vaja saada trükitust kopeeriva paberiga koopia. Termoprinterid – moodustavad ühe rühma löögita printeritest. Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Trükipea meenutab nõelamaatriksprinteri pead, ainult siin on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulssidega. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spets paberi vajadus ja trükitu ei säili pikema aja jooksul, ei ole võimalik arhiveerida. Kasutatakse faksiaparaatides, kinopiletite ja parkimispiletite trükkimisel. Termosiirdeprinter – ei kasuta spets paberit
annaabi.ee 
