Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne. Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest · Rohketoiteline veekogu eutroofne - O2 : Pinna kihtides ülalpool termokliini lahustunud O2 sisaldus kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool madal n-ühendid : pinnakihtides sisaldus madal, termokliinis tõuseb, allpool kõrge · Vähetoiteline oligotroofne O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge n-ühendid: NO3 ühtlaselt vertikaalses lõikes madal, NH3 pinnakihtides väga madal, allpool termokliini pisut tõuseb Nitrifikatsioon, etapid - (ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini)
sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab Hoovustesüsteem,hoovusteliigitus- Ekmani spiraal- teoreetiline joonis, mis tekib, kui tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning mille eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. Päike, selle mass, energiaallikas ning pinnatemperatuur- Päike on keskmise suurusega täht Mass 2*1030 kg, tihedus 1410 kg/m3, raadius 696000 km Päikese pinnatemperatuur ca 6000°C
Läänemeres sisaldab meririst rohkem vett. Meritikrid on õrnemad kui Põhjamere omad (sisaldavad rohkem vett). Zooplanktoni vertikaalne jaotus ja ööpäevased ränded Mõjutegurid: temperatuur, soolsus, hapnik, valgus, juurdepääs toidule jne. Erinevad liigid võivad päeval koguneda: a) termokliini peale b) termokliinile c) termokliini allaesineda d) homogeenselt kogu veekihis. Mõned liigid esinevad päeval termokliinis või selle all, öösel aga tõusevad termokliini peale. Mõnedel liikidel puudub ööpäevane migratsioon. Zooplanktoni sesoonsed muutused Zooplanktoni liigiline koosseis ja arvukus muutuvad sesoonselt, kuid muutused ei ole nii järsud kui fütoplanktonis. Muutused on suuremad ülemistes veekihtides. · Kevadel: ripsloomade (Mesodinium rubrum) arvukus tõuseb fütoplanktoni arvukuse tõusu järel
hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks.
Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki
homotermia. Aastane tsükkel: jääperiood, kevadise soojenemise I faas, homotermia, kevadise soonemise II faas, suvine stratifikatsioon, sügisese jahtumise I faas, homotermia, sügisese jahtumise II faas, pöördstratifikatsioon. Järvede juures on oluline teada veel sellist mõistet nagu termokliin. Termokliin on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist. Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3°C iga meetri kohta. VEE LIIKUMINE Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves. Vee liikumine järves ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust. Vee liikumisega läheb hapnik pinnakihtidest sügavamale ja järve põhjast tõusevad mineraalained üles. Nii saavad planktonvetikad neid kasutada. Järvevett aitab pindmiselt segada ka tuul. Suur vee seguneminvee ring- toimub Eesti järvedes kaks korda aastas, kevadel ja sügisel
Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) -iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas