Selline teavitamine toimub sõprade, tuttavate, ekspertide ja usaldusväärsete nõuandjate vahendusel ning mõnikord võidakse selliseid sõnumeid saada ka võõrastelt. Turunduskommunikatsioon, mis on suhtlemine ettevõtte ja selle sihtgruppide vahel, koosneb viiest promotsiooni vormist. Kasutusel on ka terminid ,,toetus-" või ,,edustusmeetmestik" ning ,,promotsiooni vormid". Sisuliselt on tegemist sünonüümidega. Inglise keeles sellist terminoloogilist segadust ei ole ning kasutusel on kaks peamist mõistet marketing communication (turunduskommunikatsioon) ning promotion mix (edustusmeetmestik). Ettevõtted püüavad saavutada oma reklaami- ja turunduseesmärke mitmesuguste promotsiooni vormide kaudu. · Reklaam (advertising). Igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav. · Isiklik müük (personal selling). Müügipersonali poolt läbiviidud toote tutvustus,
Trudgill 1980: 5). Teise allkeelte rühma moodustavad situatiivsed variandid. Situatiivne variant tähendab kommunikatiivset situatsiooni, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994). Igaüks võib kasutada eri situatsioonides nt erinevaid murdeid, kuid ka situatsioonid ise mõjutavad tekstide keelelisi omadusi. Situatiivsete variantide määratlemisel on palju enam terminoloogilist segadust kui murrete määratlemisel. Osa autoreid ühendab kõik või suurema osa situatiivsetest variantidest ühe termini alla. Teine osa aga üritab jagada komplekti kaheks. Sellisel juhul on tüüpiline selline jaotus, nagu teeb Peter Trudgill, kes jagab situatiivsed variandid stiiliks ja registriks. Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised
sotsiaalturundust. CocaCola turunduskommunikatsioon võib suunata inimeste hoiakuid suurema sallivuse ning sõpruse poole, kuid peamine eesmärk on ikkagi karastusjoogi müük. Sotsiaalturundus ei ole turundamine madala ostujõuga sihtrühmale, sotsiaalselt nõrgal positsioonil olevatele inimestele. Ka kasumit mitte tootvate organisatsioonide ja nn. kolmanda sektori eneseturundamine ei ole sotsiaalturundus, samuti poliitika ja poliitikute turundamine. Terminoloogilist segadust on põhjustanud ka turundus sotsiaalsetes võrgustikes, millel pole mingit seost sotsiaalse turundusega (v.a. juhul, kui tegemist on sotsiaalse seosega turundusega, mille põhimõtteks on siduda ja personifitseerida bränd sotsiaalselt tundliku valdkonna heaks töötamisega müügiedu eesmärgil nt. AVON võitluses rinnavähiga). Sotsiaalturundus ja eriti sotisaalseosega turundus kui spetsiifiline turundusvaldkond on saanud ka kriitika osaliseks, seda eelkõige just
sotsiaalselt aktsetepteeritav ja annab soovitava tulemuse. Siit omakorda tuleneb muljekorralduse (impression management) mõiste soov kujundada teiste muljet meist endast. Goffmani teooriat on nimetatud ka dramaturgiliseks lähenemiseks sotsioloogias ja sellest on välja kasvanud terve nn dramaturgiline KK. Miks? Kuna ta kasutab palju teatriterminoloogiat ja näeb inimeste käitumises teatrile sarnaseid dramaturgilisi musterid. Tõsi, teatud määral on siin ka terminoloogilist segadust, kuna dramaturgia seostub meile jaoks sageli tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse
sotsiaalturundust. CocaCola turunduskommunikatsioon võib suunata inimeste hoiakuid suurema sallivuse ning sõpruse poole, kuid peamine eesmärk on ikkagi karastusjoogi müük. Sotsiaalturundus ei ole turundamine madala ostujõuga sihtrühmale, sotsiaalselt nõrgal positsioonil olevatele inimestele. Ka kasumit mitte tootvate organisatsioonide ja nn. kolmanda sektori eneseturundamine ei ole sotsiaalturundus, samuti poliitika ja poliitikute turundamine. Terminoloogilist segadust on põhjustanud ka turundus sotsiaalsetes võrgustikes, millel pole mingit seost sotsiaalse turundusega (v.a. juhul, kui tegemist on sotsiaalse seosega turundusega, mille põhimõtteks on siduda ja personifitseerida bränd sotsiaalselt tundliku valdkonna heaks töötamisega müügiedu eesmärgil nt. AVON võitluses rinnavähiga). Sotsiaalturundus ja eriti sotisaalseosega turundus kui spetsiifiline turundusvaldkond
1 v.t loengumapi II osa.Õigus. Kirjandus: Taranovski, 140, lk 137; objazatelstva: kohustused; pritjazanija : ~ õigused. 2 140, op. cit. 3 140, op. cit., lk 138-139 4 140, op. cit., lk 140 5 140, op. cit., lk 142 120 selle õigusharu teoreetilisi allikaid tundma õppides ja neid meie õppeaine käsitustega 1 võrreldes mitte hämmingusse sattuda. Prof O.E.Taranovski selgitab: seda terminoloogilist erisust põhjendatakse järgmisega. Kriminaalõiguse normi hüpoteesis määratletakse kuriteokoosseis, aga dispositsioonis selle sooritamise eest mõistetav karistus. Hüpoteesis ehk kuriteokoosseisu kirjelduses sisaldub aga varjatud vormis ka üldise iseloomuga korraldus (resp keeld! J.L.) mis kohustab kõiki ja igaüht (!: J.L.) hoiduma sellisest teost. Seepärast normi esimest osa ehk õiguspärase käitumise korraldust nimetataksegi kriminaalõiguse teoorias mitte hüpotees vaid
annaabi.ee 
