traatside jäi Inseneripataljoni korraldada. Esimesed raadiojaamad osteti sakslaste käest ning üks leiti isegi imekombel Kadriorust Peetri maja lähedalt asuvast kuurist. Saksa väed olid selle arvatavasti lihtsalt maha unustanud. Kui 1919 aastal veebruari alguses Sõjaministeeriumi komisjon läks Inglismaale tehnilise varustuse järgi, telliti sealt ka uut ja korralikku sidetehnikat. Alustati kursustega kaadri koolitamiseks ning neil kursustel pandi alus eestikeelsele elektrotehnika terminoloogiale, millest suur osa on ka hetkel käibel. Tähtsamateks ülesanneteks Vabadussõja ajal olid Tallinna raadiojaamal välisriikidelt pressi- ja ka muude teadete vastuvõtmine, ühendusepidamine laevadega, rinde olukorra kohta välismaale teabe andmine, meteoroloogiliste- ja jääteadete üleandmine, propagandatöö ja hiljem ka ühendusepidamine sisemaa raadiojaamadega. Tegeldi lisaks ka postiameti telegrammide vahetamisega.
siis linnas objekte näitamas. Seda nimetatakse mobiilseks kaugtööks (mobile teleworking). Kaugtööd võib teha tähtajaliselt (nt ühe projekti raames) või regulaarselt. Regulaarsus võib tähendada seda, et see toimub kõikidel tööpäevadel, aga on ka võimalik kombineeritud variant ehk vahelduv kaugtöö (alternating teleworking), kus töötaja on näiteks kaks päeva nädalas kontoris ja kolm päeva mujal. Terminoloogiale alusepanijad olid Jack Nilles ja Frank Shiff. Eestikeelsele mõistele ,,kaugtöö keskus" vastab kaks eraldi terminit telecottage ja telecentre. Samuti on kaugtööga haakuvad, kuid mitte täielikult kattuvad mõisted e-töö, veebitöö, virtuaalne kontor, kaugteenindus (inglise keeles vastavalt e-work, onlinework, remotework, virtualoffice). Kaugtöö Eestis 5 Tavaliselt reguleerib kaugtöötaja ise oma tööaega
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil.
õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli. Põhiliselt uurisid 19 ja 20 sajandil eesti keele ajalugu soomlased. Ka Kettunen, kes pani aluse eesti häälikute ajaloole, uurides Kodavere murret. Eesti Vabariigi aegses Tartu Ülikoolis loodi eest keeleteadusele tugev alus. Murdeuurimine sai kõige toekama aluse, alus pandi aga ka foneetikale, vana kirjakeele uurimisele, teaduslikule eesti keele terminoloogiale, normitud kirjakeele levikule. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) TÜ eesti keele professor, murdeuurija, eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeeotodi algataja. Tal oli tugev huvi lääne-eesti murde vastu. Eriline huvi oli ka prantsuse keele ja selle kirjanduse vastu. Ta oli igasuguse keele kunstiliku uuendamise vastu. Kogus murdesõnavara. Kirjakeel pidi Saareste arust olema kergesti õpitav,
Äripäeva käsiraamatu eripära on veel see, et selle sisu muutub aja jooksul. Teemasid täiendatakse ja uuendatakse. Natuke kahju on vananenud peatükke välja visata ja asendada uutega. Uus ja vana on küll teineteisest erinevad, kuid mitte õige ja vale. Kohati häirib ka teemade kordumine. Näiteks ajurünnaku meetodit tutvustatakse vähemalt kolmes erinevas kohas. See on ilmselt tingitud autorite suurest hulgast. Samas peaks suurem töömeeskond panema aluse projektijuhtimise alasele terminoloogiale. Tundub, et hetkel ei ole ühtlustumist veel toimunud. Näiteks projekti plaani koostamist nimetavad erinevad autorid kavandamiseks, planeerimiseks ja plaanimiseks. Äripäeva käsiraamatu eelmine põhiautor oli Algis Perens. Seetõttu oli käsiraamatu ülesehitus üpris sarnane tema õpiku struktuuriga. Käsiraamatu uueks toimetajaks on Sigrid Salla ja üha rohkem hakkab raamatu ülesehitus sarnanema TPÜ projektijuhtimise konspektiga.
veidi abi nende äratundmiseks või väljamõtlemiseks. • Piir oskus- ja üldkeele vahel on hägus, mistõttu peaks vä- hemalt osa järgnevates peatükkides kirjeldatud meetoditest saama rakendada ka üldkeeles. Küsimused 9. Mis kasu on käsitlusala määratlemisest mõistepõhiselt, nagu siin terminoloogiat kui valdkonda määratledes tegime, võrreldes sõna terminoloogia tähenduse uurimisega? Lugemist • Terminoloogiale kui distsipliinile pani aluse Austria insener Eugen Wüster (1979), kelle praktiline eesmärk oli ühtlustada masinaehituse terminite kasutamist saksakeelsete riikide vahel, mida ta tegi mõistepõhise sõnastiku musternäidise (Wüster 1967) vormis. Hiljem on tema lähenemist hakatud nimetama klassikaliseks terminoloogiateooriaks. • Eesti üsna klassikalise-lähedasest terminiõpetusest on põh- jaliku ülevaate andnud Tiiu Erelt (2007).
annaabi.ee 
