Hitler arvab, et ta on läänerindele punkti pannud, plaanides Barbarossa plaani. Muu maailm sõja ajal 1939 aasta lõpus, kui Poola alistatakse, survestab Moskva Helsingit. Sooviti sõjaväebaaside lubamist riiki, Karjala maakitsust, mis olevat ohuks Leningradile ja lubati põhjaaladega kaotatud territoorium kompenseerida. Oktoobris 1939 ei kandnud läbirääkimised vilja ja 30. novembril 1939 alustasid NSVLi väed rünnakut Soome aladele Terijoki linnale. NSVL väitis, et Soome poolt rünnati ja nad on ohustatud, kuid Soome uurimine midagi ei leia. NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen. Nii näib, et Soomes on kodusõda, kus Nõukogude Liit toetab kommunistliku poolt. Moskva edu saabus alles 1940. aasta veebruaris, mil punaarmee ülekaalukad väed Soome rindest läbi murravad. 12. märtsil 1940 sõlmivad Soome ja NSVL Moskvas rahuleppe, kus Karjala
momg rakendas MRPd Balti riikide osas, Balti riikide opupeerimine läbi baaside lepingute, Eestis Orzeli juhtum, 28.sept 1939 allkirjastamine (Karl Selter) ja 18.opt vene väed Eestis. Soome NSVL tegi ka Soomele ettepaneku luua sõjaväebaase, aga Soome ei nõustunud. 1939.a nov teatas Moskva, et Soome piiril olevat toimunud piiririkkumine, väideti, et tulistati Venemaa poole. 30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5
Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari
1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9. aprill 1940 asus Saksamaa uuesti pealetungile - esmalt hõivati Taani (paar päeva), siis Norra (vastupanu juunini ). Quisling . 5. Baltimaade okupeerimine
millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased. Soomlaste suurtükid olid aga laskeulatusest väljas.) 30.11.1939 NL alustas rünnakusõda kogu idapiiri ulatuses ja rajas vallutatud piirile ,,Terijoki rahvavalitsuse" (O. V. Kuusineni nukuvalitsus). ,,Talvesõja vaim": täielik rahvuslik ühtsus. Soomel puudus relvadest ja rindel kuni 400 000 sõdurit /NL´l miljon meest ja ülekaal relvastuses. Moskva rahuleping 13.3.1940 NL loobus Terijoki valitsusest ja oli nõus rahulepinguga, kuna kartis demokraatlike Lääneriikide sekkumist. Rahu tingimused: Hanko-neeme rentimine NL baasiks 30 aastaks, Soome kaotas Karjala
Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta lisaks sõjaväebaasidele ja territooriumi Karjala maakitsusel, kus piir liiga Leningradi lähedal olevat. Soome keeldus. Novembri lõpul esitas NSVL süüdistuse, et Soome piiriäärse Manila küla juures olevat tulistatu Nõukogude territooriumi poole! Soome ei leidnud kinnitust, kuid punaarmee alustas 30.nov 1939 sõda. Vallutati piirilinn Terijoki ja kuulutati seal välja Soome Demokraatlik Vabariik, mille valitsusjuhiks pandi soomlasest communist O.V.Kuusinen. See valitsus "sõlmis" NSVL-ga vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu, ning selle alusel väitis NSVL, et ta ei sõdigi Soomega, vaid aitab Soome Dem. Vabariiki! Alles 1940 veebruari keskel murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi (venelastel halb talvevarustus, püssid ja tankid jääs hiljem tehtud järeldused aitasid Stalingradi all sakslaste
nov leidis aset Mainila intsident (lasud), NL pool ise avas miinipildujatest tule oma vägede pihta, teatas, et tegemist on teiselt poolt piiri soomlaste avatud tulega. Järgnes Moskva poolt NL-Soome mittekallaletungilepingu ühepoolne katkestamine, dipl suhete katkestamine, 30.nov 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, alustas sõda kuulutamata kallaletungi Soome Vabariigile. Kuna SV-ga olid suhted katkestatud, kasutas NL veel ühte dipl manöövrit- Terijoki linnas kuulutati välja Soome Demokr Vabariik, loodi valitsus, mille eesotsas seisis aastakümneid NL-s elanud soome kommunist Otto Ville Kuusinen, üks kominterni juhtivaid tegelasi. Kuusineni valitsus sõlmis NL-ga lepingu, mida Moskva oli algusest peale taotlenud. Muu maailm ei tunnustanud Terijoki valitsust. Sõjaliselt ei läinud nii hästi kui oli loodetud. Terve dets üritasid punaväelased asjatult läbimurret Mannerhimi
annaabi.ee 
