Prosotsiaalne käitumine Käitumine, millega tehakse midagi head või kasulikku ilma tasu ootusetta. -Hoolimine -Tunnustamine -Teabealane toetus ja abi -Füüsiline abi -Sõbralikkus ja teretulnuks pidamine Vaimne heaolu -Rahulolu iseendaga -Õnnelikkus (head sõbrad) -Positiivsete mõtete ja tunnete ülekaal (tulen kooli hea tundega, sest nkn peab kooli minema) -Tõhus hakkamasaamine ettetulevate nõudmiste ja muutustega Stress …on pingeseisund, millega inimene üritab kohaneda. --Hea stress -enne Kt’d, eksamit, jne -enne töövestlust -enne spordivõistlust -päkapikud, sünnipäevad --Halb stress -mõeldakse asju üle, nii, et ei suudeta tegutseda Stressi põhjustajad
SUITSETAMINE Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis- kuus või kümme korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Nikotiinisõltuvuse intensiivsuse on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus. Suitsetamisest loobumine Ühiskonna suhtumises on toimunud nihked. Teretulnuks on muutunud kohad, kust saab suitsetamisvastast abi. Ka Eestis on püütud perearste õpetada ja osa on saanudki eriväljaõppe ning üldist koolitust. Perearste tuleks selles osas rohkem koolitada, ka ei tohiks see olla pelgalt kõrvaltegevus arstipraksises. Ei piisa sellest, kui patsutada patsiendile õlale ja soovitada suitsetamise mahajätmist. Loobumise protsess nõuab arstilt suurt aja ja oskuste panust. See ala peaks olema omaette tasustatud ja haigekassa hinnakirjas.
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see m...
kunstiprojektis 5. Annetad raha heategevuskasti 6. Jätkub paberil...... Prosotsiaalse käitumise liigitus (wardnen ja Christie, 1997) 1. Jagamine: asjade jagamine, kingituste tegemine 2. Abistamine: füüsiline või praktiline abi (nt koolitöös , õnnetusjuhtum) 3. Hoolitsemine : toetus, empaatia, lojaalsus, teise elu/asendi/seisundi mugavamaks muutmine 4. Kaasamine: sõbrunemine, teiste teretulnuks pidamine, isolatsiooni vältimine Prosotsiaalne käitumine saab liigitada nelja definitsiooni alla (bierhoff, 2002) 1. Planeeritud sersus spontaanne (tahtlikkus või mitte) 2. Tõsine versus vähem tõsine (abistava vajadus abi järele seoses probleemiga) 3. Otsene tegutsemine versus kaudne tegutsemine (abi andmise tüüp) 4. Personaalne versus anonüümne (abistaja identifitseerimise määr)
teistele inimestele kasu tuua ja head teha. Üksteise abistamine toob rõõmu mülemale osapoolele, lähendab inimesi ja muudab suhted inimeste vahel paremaks. Inimesed saabad abi pakkuda mitmel viisil: *Hoolimine võimalus väljendada tundeid *Tunnustamine *Teabealane toetus ja abi Nõuannete ja teabe andmine *Materiaalne abi või otsene füüsiline toetus Asjade jagamine, laenamine, otsene füüsiline abi *Sõbralikkus ja teiste teretulnuks pidamine Seltsiliseks või kaaslaseks olemine. Pilet 8 1) Uimastid Uimastid mõjutavad tundeid, mõtlemist ja käitumist läbi kesknärvisüsteemi talituse muutumise. Uimasti mõju inimesele on individuaalne. Uimastid ei tekita organismis enneolematuid protsesse, vaid toimivad läbi olemasolevate. Enamik inimesi uimasteid ei tarvita! Uimastid võivad kasutusel olla piiranguteta (kohv), mõnede puhul on peale pandud vanuseline piirang (alkohol ja tubakatooted) ning
Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte, tuuakse ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjusi, ka otsustatakse suitsuga lõpp teha laste pärast, et neile mitte halba eeskuju anda. See on ju üpris positiivne pöördumine. Ühiskonnas on hakatud üha enam rääkima suitsetamise negatiivsetest külgedest, samuti on pannud tubakaseadus paljusid inimesi mõtlema. Ühiskonna suhtumises toimunud nihked on muutunud teretulnuks need kohad, kust saab suitsetamisvastast abi. Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine Taust Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid, halb terviseseisund ja varajane suremus ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on varajase suremuse ja tervislikel põhjustel hõivest välja langemise ennetamine olulised