Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid). Teiste petmine maksab talle (Don Juanile) endale kätte. Kõige keerulisem ja tõsisem on ,,Misantoop" (inimesepõlgur) vaidlused inimeste vaimsete probleemide üle. ,,Ihnur" peategelasest saanud ihnuse võrdkuju (teretamiseks ei anna kätt vaid laenab seda). Läheb vastuollu perega rahapärast. Viimastes teostes pöördub Moliere keskklassi poole. ,,Kodanlasest aadlimees" naeruvääristab inimesi, kes lasevad end matslikul kombel alandada. Segadus, kes on kes? ,,Arst vastu tahtmist" inimest peetakse kellekski teiseks. Kasutab oma teostes karakterkoomikat, situatsioonikoomikat ja kõnekoomikat.
Klientidega suheldes peaksid teenindustöötajad, kes on nooremad kui nende kliendid, olema tähelepanelikud ja mõistvad. Enamasti on vanemad inimesed saanud traditsioonilise kasvatuse ja eeldavad, et nad otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad. Kuid mõnikord on klienditeenindaja sõbralik terekäsi just see, mis sulatab kõhkleva ja nõutu kliendi südame. Kui külaline siseneb töökabinetti, tõuseb mees teretamiseks alati toolilt püsti. Ka siis, kui sisenejaks on meesterahvas. Naine võib üldjuhul istuma jääda, kuid kui sisenejaks on eakam meeste- või naisterahvas, on kena, kui püsti tõuseb ka naine. Rahvarohketes kohtades võib alati tervitada kerge peanoogutusega Kuidas jätta endast positiivne ja mõjuv esmamulje ? Neli lihtsat reeglit: 1. Teie esimesed 10 sõna peavad olema mõjusad 2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4
kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal
meeste ja kahe naise vahel mitte nii jõuliselt. Naeratamine ja muud mitteverbaalse suhtlemise vormid ei pea käepigistusega kaasnema, kui inimesed pole varem kohtunud. Mehed peaksid ootama, kuni naine neile käe ulatab, enne ui oma käsi välja sirutada, ning naised võivad otsustada, kas ulatada käsi või mitte. Naist kättpidi tervitades peab mees kinda käest võtma, kuid naine ei pea meest käteldes seda tegema. Kui üksteist tervitab rohkem kui kaks, ei ole korrektne kellegi teretamiseks kätt sirutada üle teiste käsivarte. Esimesel kohtumisel tuleks vältida õlale patsutamist ja muid puudutuse vorme. Silmside tuleks säilitada kogu tutvustamise ajaks. 3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained Sobivad: päevasündmused, poliitika (kui te ikka teate, millest räägite), kunst, sport (väga sobiv, eriti jalgpall), muusika, filosoofia ja belgia kultuur. Sobimatud: ei tohi avaldada arvamust Belgia asjade kohta, kui te täpselt ei tea, millest räägite. Eriti
Keegi noormees istus seal punutud pingil laua 53 ääres, toetas kõrget otsaesist peopesasse ja luges kirjutatud raamatut, mis ta ees lahti seisis. Emiilia kerge karjatuse peale tõstis meesterahvas pead ja kaks lahket, mõtterikast silma vaatasid tulijale vastu. «Lossipreili!» «Jaanus!» Noormees kargas püsti. Kohmetus, mis tema näost paistis, andis neiule julguse tagasi ja pani ta koguni naeratama. «Anna andeks, Jaanus,» ütles ta vanale sõbrale teretamiseks kätt vastu sirutades, «mina sattusin jahil 'hoopis kogemata siia. Me pole viiel aastal teineteist näinud, mõtle -- viiel aastal! Sul on nii võõras nägu . . . Miks sa enam lossi ei tulnud?» Selle peale ei mõistnud Jaanus mingisugust vastust anda. Neiu sai aru, et ta uisapäisa küsinud, ja lisas kähku juurde: . «Meil oli esiotsa väga igav . . . Aga küll sa oled suureks ja mehiseks läinud! Küll sa võid nüüd tark olla
Mõtlesin, et on ta, kes ta on, või ta varas ikka on." Ise ajas ta käed laiali ja kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. Ja Indrek, kes istus alles põhul, kus ta maganud, pani esimest korda õieti tähele, kui kange on isa selg küürutades ja kui könksus tema haarakile aetud sõrmed. Eriti torkasid just need viimased talle silma. Kui isa redelile lähenes, et alla minna, astus Indrek talle lakaotsale vastu ja sirutas käe teretamiseks. ,,Õige jah," ütles isa, ,,me pole veel kätt andki, kange töötegemisega unustad selle asja." Ka teretades pani Indrek isa könksus sõrmi tähele ja, kui ta mööda redelit alla läks, lausus ta endamisi, nagu oleks ta leidnud mingisuguse uue elutõe: ,,Könksus mis könksus, selles pole kahtlust." Aga see polnud ainuke elutõde, millega Indrek kodu kokku puutus. Emal paistis teretamisel silmis niipalju rõõmu, aga ometi pööras ta pilgu pelglikult kõrvale, nagu häbeneks ta seda
annaabi.ee 
