2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik või salvavalt irooniline. Teravuste ja kibeduste kõrvale ilmub ajapikku harrast ja pühalikku tooni. Suurem kuulsus tuli koguga ,,Avalikud laulud". Järgnesid ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodu-käija", ,,Punaste õhtute purpur". 11. Viidingu loomingu iseloomustus 3 raamatudebüüti 1)poolpõrandaalune kogu ,,Realistliku ingli laul", 2) tsükkel luuletusi koguteoses ,,Närvitrükk", 3) eraldi tema luulekogu ,,Detsember". Ilmutab modernistlikku huvi keele vastu
ümbritsevate emotsioonide tundmaõppimisele ja muutmisele. See on paljude naljade põhjus millest, kui nad on tehtud ebasobival ajal, ta kiiresti loobub. Toimub pidev emotsionaalne looming, kõige toimekindlate variantide otsing millised aktiviseerivad partnerit. Erilise agarusega kontrollib oma lähedaste meeleolusid. Ei meeldi skandaalitseda, öelda "ei", katkestada ebasoovituid tutvusi, - seepärast kardab neid kes võivad "külge liimuda". Talle on vajalik inimene kes kõikvõimalike teravuste puhul samuti ei lasku skandaalitsemisse, vaid lahkub lüües uksega. Näeb inimeste vajadusi, nende motivatsiooni süsteemi ning meeleldi agiteerib ja kõiki nõusse meelitab. Ei meeldi endast meelde tuletada kuni ta pole vajalik. Püüab mitte välja paista nii eesrindlasena kui ka autsaiderina. Ei meeldi konkureerida. Algatusvõimeline vaid omaenda territooriumil. Kokkuvõte Isiklikult arvan, et loodud isiksuse tüpoloogiad ei ole midagi ainuõiget ja paikapanevat
5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas. Peab meeles pidama, et suuliste teravuste äratrükkimine on hoopis tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2. Kirjutada tuleks inimestest, mitte ideedest. Ideed tuleks anda inimeste kaudu. Tuleb lasta tegelastel tegutseda ja kõnelda. Tuleks kasutada palju tsitaate, vähe parafraase ja autoriteksti
dekabristide sunnitööpaikadele ja sai tuntuks kaugel mujalgi, kuid "uhkest kannatlikkusest" rääkivat rida mõistsid täielikult ainult lütseistid. Kõige heasoovlikumadki sõbrad ei saanud meenutamata jätta Puskini kerget haavatavust. Solvumisele järgnes tihti ninakas ja väljakutsuv käitumine. Pustsin on meenutanud: "Puskin oli algusest peale kergesti ärrituv ja sellepärast ei äratanud üldist sümpaatiat. Mõnikord pani ta end oma kohatute naljadega või piinlike teravuste ütlemisega täbarasse olukorda, ega osanud sealt enam välja tulla. Mõnda tühist päevajuhtumit arutades oli näha, kuidas ta pidas oma hellatundelisuses liiga tähtsaks igasugust tühja-tähja, ja see tegi talle muret. Kodus peeti Aleksandrit käpardiks ja ta hakkas üle kõige hindama kehalist osavust, jõudu ning suutlikkust enese eest seista. 1812. aasta sündmused jätsid lütseistidele sügava mulje. Noored käisid saatmas kõiki
saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv, Visnapuu, Talvik jm). Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat rolli. Talle on iseloomulik ka religioossne ilming. Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad). Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel rahvusmodernismist. Ta teksti tuleb sisse graafiline luule (pididmotiivid). Pildilisus(visuaalne komponent) avaldub ka muudmoodi, hakkab tulema nn värvilisi poeeme. Lepik on üpris
Tsükloidne tüüp Selle tüübi esindajad ei erine lapsena eakaaslastest või jätavad hüpertüümse mulje. Esimene subdepressiivne (meeleolu languse) faas saabub tavaliselt puberteedieas ja edaspidi hakkavad meeleolus vahelduma tõusud ja mõõnad ning tasakaaluperioodid. Perioodid pikenevad aja jooksul, väldates alguses päevi, hiljem nädalaid ja kuid.Tõusuperioodil käituvad tsükloidid nagu hüpertüümid, üllatades teravuste ja riskantsete naljadega endast tugevamate ja vanemate aadressil. Subdepressiivsel perioodil täheldatakse loidust, apaatiat ja üldist toonuse langust. Kõik, mis varem tuli kergelt, nõuab siis suurt pingutust. Neil on raske õppida, seltskond ärritab, seiklused ja risk kaotavad oma võlu. Väikesi ebameeldivusi elatakse läbi raskelt, märkustele ja etteheidetele võivad tsükloidid siis reageerida jõhkralt, kuigi südames langevad veelgi suuremasse ahastusse
annaabi.ee 
