Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule. Briand`i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist. 3. Suur majanduskriis 20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud maksta, varises kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, langes ostujõud, vähenes tootmine
1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid
1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku.
keerulised laenusuhted, mis muutusid riigid üksteisest sõltuvaks. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud enam oma laene tagasi maksta, varises kokku pagandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasu sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud
selle arvelt inimesed rikastusid ja tarbimine suurenes. USA oli ka seotud riikidevaheliste laenusuhetega, mis muutis riike USA’st sõltuvaks. 1929-1933. a. majanduskriisi põhjused ja tagajärjed: 1. 2. Asjade käik: a) Põllumajanduses oli pikemat aega toimunud ületootmine, mis põhjustas põllumajandustoodete hindade languse, kui NL tõi odava hinnaga vilja maailmaturule varises teraviljaturg kokku b) USA’s hakati müüma väärtpabereid ning hinnad nende hinnad hakkasid kiresti langema, inimesed kaotasid mõne päevaga varanduse, ei suutnud laene tagasi maksta ning pagandus varises kokku c) peale panganduse kokkuvarisemist kasvas pankrotide arv ning tööta jäi miljoneid inimesi d) tootmise vähenemine kuna inimeste ostujõud kahanes veelgi e) USA hakkas tagasi nõudma Euroopasse antud laene
o Rikastumise lootuses osteti aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks Majanduse elavnemine oli ajutine, esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, toodete hinnad langesid) Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku Probleemis põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust USA aktsiaturul -> 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest, pangandus varises kokku Pankrottide laine tööstuses, miljonid inimesed jäid tööta Elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes
annaabi.ee 
