PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat
4.Õitsemine 5. Valmimine 28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11%, kuuerealisel odral 10-13% terade kogumassist. Hordeum vulgare Hordeum distiction 6-realine 2-realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid
28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13% terade kogumassist), taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11% terade kogumassist. 6-realine: igal peateljelüli astmel astmel 3 normaalselt arenenud pähikut. 2-realine: igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgmised pähikud jäävad viljatuteks. Hordeum vulgare Hordeum distiction
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki,
ensüümid. Käärimise tulemusena, kui virdele lisatakse pärmi, tekib alkohoolne vedelik ja süsihappegaas. Käärimispaagid on paarkümmend tonni mahutavad suured anumad, kas Oregoni männist või roostevabast terasest (mõlemal selgelt oma eelised). Käärimispaagi servadel on segamislabidad, ~ mis ei lase käärimise ajal mullitaval ja kobrutaval vedelikul üle ääre voolata. See probleem on eriti terav Sotimaal, sest seal kasutatakse teraviljana linnaseid, millest tehtud jahu käärib teistmoodi kui idandamata teraviljast tehtud jahu. Protsess vältab 40 kuni 72 tundi. Selle aja jooksul muutub magusavõitu vedelik { hapuks ja mõruks, mis viitab, et pärmid on suhkrud alkoholiks muutnud). Tulemuseks on tumekollane pruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi. Destilleerimine Selles staadiumis, mis tahes destillaatorit kasutatakse, saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamisel kangem alkohol
Eesmärk: Õppida tundma eesti toidukultuuri ja tänapäevast rahvuskööki. Alapeatükid: 10.1. Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 10.2. Tähtpäevatoidud 10.3. Kaasaegne Eesti köök 10.4. Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 10.1. Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand Vanasti oli toit äärmiselt ühekülgne ja kasin. Eestlased olid põlluharijad. Nende toit oli valmistatud peamiselt teraviljast. Esimene teraviljana hakkasid eestlased rohkem kui 1000 aastat tagasi kasvatama otra. Hiljem lisandus rukis ja kaer. Tuntuks sai ka tatar ja kaunviljad (hernes, lääts, põlduba). Nisu hakati kasvatama alles 17. sajandil (umbes 400 aastat tagasi). 19. sajandil olid eesti rahva kõige tavalisemateks toitudeks: kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), 276 puder, kama,
annaabi.ee 
