Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teravikus" - 7 õppematerjali

Renessansiajast maalikunstnikud Sandro Botticelli
5
doc

Renessansiajast maalikunstnikud:Sandro Botticelli

Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju pime- ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast- on see üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile? Tore on näha, et naljalembene kunstnik pole muutunud tõsiseks ka nii harda pildi juures. Kasutatud kirjandus 1. Cumming, Robert. Suuri kunstnikke, Koolibri, 2000. 2. Gombrich, E.H. Kunsti lugu, Kirjastus Avita, 1997. 3. Viirand, T. Kunstiraamat noortele, Tallinn, Kirjastus ,,Kunst", 1982. 4. SL Õhtuleht, 3.märts 2001

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Renessanss - Sandro-Botticelli
7
doc

Renessanss - Sandro-Botticelli

lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega. Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju pime- ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast- on see üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile? Tore on näha, et naljalembene kunstnik pole muutunud tõsiseks ka nii harda pildi juures. Joonis 3. Kevad (1482) Kasutatud kirjandus 1. Cumming, Robert. Suuri kunstnikke, Koolibri, 2000. 2. Gombrich, E.H. Kunsti lugu, Kirjastus Avita, 1997. 3. Viirand, T. Kunstiraamat noortele, Tallinn, Kirjastus ,,Kunst", 1982. 4. SL Õhtuleht, 3.märts 2001

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist
Sandro Botticelli referatiivne uurimus
9
doc

Sandro Botticelli referatiivne uurimus

fantaasiarikkam kujutis Sandro loomingust. Zephyros on kummituslik, läänetuule jumal ja Venuse heerold, ta keelitab oma armukest Chlorist. Venuse pea kohal on aga armastuse jumal Cupido, kes on teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega kontrastis, kuna Botticelli on ta kujutanud prunniskõhulise ja vallatuna. Legendi kohaselt on tal silmad kinni seotud ­ armastus on ju pime ­ ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast ­ see on kas üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile. Kuigi selle maali inspiratsiooni allikaks võis olla Oividius kui ka Firenzes asuv Florat kujutanud klassikaline skulptuur, on selle meeleolu lähemal keskaegsele rüütliromaanile kui antiikkunstile. Ning kuigi Botticelli Venuse näod sarnanevad tema Madonnadega, ei olnud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
Keskaja relvad
12
docx

Keskaja relvad

15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv ­ falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse ­ kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline ­ timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus. Aukude funktsioon ­ üks seletus, et augud tekitasid heli löögi ajal. Filmides pea pakul aga tegelikult põlvitati, pead kuhugi toetamata ning siis löödi pea maha. Timuka mõõk kasutusele 16. saj teisel poolel ja muudeks toiminguteks ei tohtinud kasutada. Oli üks auväärsemaid hukkamise viise.s Pistoda 5 Pistoda tuleb Antiikmaailmas võimu sümboliks ja oluliseks relvaks, kuid kaob siis ära. Uuesti tuleb kasutusele 13. saj rüütli 3-anda. relvana (1

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
Keskaegsed relvad ja sõjandus
4
doc

Keskaegsed relvad ja sõjandus

15. saj aga tuleb kautusele saabli sarnane relv ­ falkon. Kõver vaid teramiku esimene kolmandik ja kasutusel peamiselt meremeeste hulgas. Mereröövlite relv ning jäänud külge halb renomee. 15. saj lõpp aga koos türklaste sissetungiga tuleb saabel uuesti euroopasse ­ kuna raudrüü hakkab järk-järgult ära kaduma. Poolakad kasutavad väes saableid kuni II MS alguseni. Eriotstarbeline ­ timuka mõõk, eristatav lahingumõõgast ümara teraviku ja sageli 5 või 3 auku teravikus. Aukude funktsioon ­ üks seletus, et augud tekitasid heli löögi ajal. Filmides pea pakul aga tegelikult põlvitati, pead kuhugi toetamata ning siis löödi pea maha. Timuka mõõk kasutusele 16. saj teisel poolel ja muudeks toiminguteks ei tohtinud kasutada. Oli üks auväärsemaid hukkamise viise. 15. saj hakkasid tekkima juba vehklemise koolkonnad. Keskaja lõpul ka moodi kilbi asemel kasutada vasakus käes pistoda. PISTODA

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

purpurpunane. Meeste riietus: Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja

Kirjandus → Kirjandus
283 allalaadimist
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

purpurpunane. Meeste riietus: Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja

Kultuur-Kunst → Rõiva ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun