Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb
Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest. Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1. raudbetoonlaed 1.1 monteeritavad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks:
- Korruste vahelaed puittaladel, sildadega 10-14m ja puitvahetäitega - Katused keraamilistest katusekividest, toetatud tahutud palkidest rippsarikatega. 19.sajandi esimesest poolest Teise maailmasõjani (puule ja kivile lisandusid teras ja betoon) - Vundamendid endiselt paekivist lubimördil, massiivsed, paksusega 1m, kuid ka monoliitbetoonist, paksusega 0,6-0,8m - Seinad paekivist ja tellistest lubi- või segamördil, paksusega 0,51-0,64 m. - Keldrilaed võlvitud kividest, samuti terastaladel betoon-või kivivahetäitega. - Vahelaed puit ja terastaladel, 5-7m sildadega, puit või betoon vahetäitega. - Katused keraamilistest katusekividest või tsingitud plekist, saematerjalidest toolvärgil toetuvsarikatega. Kordamisküsimused: 1) Mis oli jääaja järgne inimeste puidust eluase. 2) Milline elamu muutus valdavaks eestalastele eelmisel aastatuhandel? 3) Milline uuendus oli ehitustehnikas, kui ilmus puit-karkassmaja? 4) Kus ja millal leiutati laud-nael-karkassmaja?
● Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. ● Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. ● Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. ● 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). ● Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad. Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943). Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943).
Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks. Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse 28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise.
Märgades ja niisketes ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee- ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus: - Monteeritavuse järgi monteeritavad kohapeal ehitatavad - Ehitusmaterjalide järgi raudbetoontarind tugev ja kapitaalne, mittepõlev, kerge saavutada helipidavust, saab teha monteeritavatest paneelidena, monoliitplaadina või terastaladel raudbetoonplaadina terastarind puittarind saab kasutada tarindites, kus pole vaja kasutada mittepõlevast materjalist tarindeid, puittalad tuleb kivi- ja betoontarinditest hüdroisolatsiooniga eraldada, tavalahendustega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga kui betoonist vahelaed,
Vahelagede liigitus: Monteeritavuse järgi Monteeritavad Kohapeal ehitatavad Ehitusmaterjalide järgi Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiittarind Raudbetoonvahelagi Eelised Tugev ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipüsivust Ehituslahendus Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, koorikplaadid, ribipaneelid, ruumi suurused plaadid). Monoliitne raudbetoonplaat Terastaladel raudbetoonplaat. Helipidavus 265...320mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB 220 mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB. (Pealevalu 7 cm lisa.) Betooni kuivamine Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirest eemaldada põrandalt sinna sattunud vesi. Põrandakatte suhteline kriitiline niiskus sõltub põrandakattest. Betooni pind <75% Parkett <80%
2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal). Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad. Täiesti kuiva looduslikku pinnast eksisteerib väga harva. Arvutuslikult on pinnase suhteline niiskus 100 %, mis tähendab, et kokkupuutel puiduga viimane märgub ja puidus tekib soodne keskkond mädanikseente arenguks. Lisaks on
annaabi.ee 
