Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Terase tootmine AT21a". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
malm, sulam, süsinikusisaldus, räbu, torusid, väävel, fosfor, malmil, meetodiks, konverter, malmis, lisandite, tala, steel, malmiks, terasel, sulamid, tsementiit, austeniit, martensiit, perliit, esindatud, kroom, lämmastik, mangaan, molübdeen, nikkel, nioobium, tantaal, titaan, vanaadium, volfram, kogemata, hispaania, külmtöötlus, elastsust Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama?
Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu
magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks .Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale ,mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Sellised jääkaineid nimetatakse aheraiaineteks. Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsiniku ,nimetatakse teraseks,kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmi veel lisandina väävel, räni, fosfor, mangaan jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand(kuni13%) muutub terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo W suurendavad terase kuumakindlust, Mn(kuni14%) tõstab terase
See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO 2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt. Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija.
Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes.
Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel
sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes šahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini.
tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa
SISSEJUHATUS Järgnev referaat seletab lahti, mis on teras, annab lühiülevaate selle ajaloost, tootmisprotsessidest ja viimaseks vaatleb terase kasutamisalasid. 4 1. ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1Mis on teras ? Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Süsinikterase tavalisandid on: Mangaan (Mn) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Nad mõjutavad terase omadusi, kuigi need on määratud eelkõige süsinikusisaldusega. Süsinik esineb
...........................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid.......................................................................................................................................7 2.1.3. Valgemalm..........................................................................................................................8 2.1.1. Hall malm...........................................................................................................................8 2.1.2. Tempermalm.......................................................................................................................8 2.2 Teras............................................................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................
Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise
(stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5 Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Teras Uutel autodel, enamik massist on pärit terasest. Aastal 2007 näiteks keskmine auto sisaldas (1090 kilogrammi) terast ja keskmine maastur ligi 1360 kilogrammi. Enamik autosid nüüd kaaluvad umbes 1300 kg ja enamus maastureid kaaluvad umbes (1810 kg) - see on palju terast!
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
annaabi.ee 
