Kristallvõre defektid : 1) Punktdefektid - vakants (vabaksjäänud sõlm kristallvõres ja sõlmede vahekohtades asuvad põhimetalli aatomid) ; lisandite aatomid põhimetalli kristallvõre sõlmedes või sõlmede vahel. 2) Joondefektid dislokaatorid (sirg-või kõverjoonelised kristallpindade katkekohad) , mõjutavad tunduvalt kristalliterade tugevust ümberpaiknemise tõttu , vähendades voolavuspiiri 1000 korda. 3) Pinddefektid teradevahelised eralduspinnad ja terasisesed dislokatsioonidest piiratud kristallvõre katkepinnad. Mõjutavad metallide omadusi mida rohkem eralduspindu, seda kõrgem voolavuspiir, suurem sitkus ja väiksem haprus. Tera kasv peeneteraline struktuuriga metall püüab liigsest energiast vabaneda terade liitumise teel. Tera kasvu soodustavad : Temperatuur ( selle tõusuga suureneb väikeste terade energeetiline ebapüsivus ja aatomite difusioonikiirus) ;
3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud. Seega X / Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga.
T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,41, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,41 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,650,41 + 2,551,00)÷(0,41+1,00) = 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg
T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 276÷3,1 = 89 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on: p = (k - ok)÷k = (2,6 1,55)÷2,6 = 0,40 = 40% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemad oleks liivaga täidetud. Seega X/Y = 0,40, kus X on liivahulk ja Y on killustikuhulk. Seega liiva on vaja 0,40 osa ja killustikku 1,00 osa. Täitematerjalide keskmine erimass on: kesk. = (1X + kY)÷(X+Y) = (2,60,40 + 2,61,00)÷(0,40+1,00) = 2,6 Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg
täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört - peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid.
Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid.
Lühendada betoonivalu kestvust; Müra ja vibratsiooni vähenemine; Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal
Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude.
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus)
teradevaheliste kontaktpunktide arv on pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja tolmliivadel. Kezdi (1964) järgi on terade läbimõõdu 0.1 mm juures pinnase tugevus ainult kapillaarjõust 2,4 kPa ja 0,01 mm korral 24 kPa. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv halvasti tiheneb võrreldes kuivaga ja miks pärast läbikaevamist liiva maht suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne
Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt
põhjustab deformatsioone ja mõjutab pinnase tugevust. Seepärast nimetatakse teda efektiivpingeks . Vee poolt vastuvõetav pinge ehk poorivee rõhk ei mõjuta otseselt pinnase käitumist ja setõttu nimetatakse neutraalpingeks. Kuna pinnase osakesed on küllalt väiksed, siis selline pingete käsitlus ei põhjusta vastuväiteid, kuigi tuleb pidada silmas, et tegelike terades esinevate pingete maksimaalsed väärtused võivad ületada keskmist pinget sadu kordi. Samuti peab teadma, et teradevahelised kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil.
pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja tolmliivadel. Kezdi (1964) järgi on terade läbimõõdu 0.1 mm juures pinnase tugevus ainult kapillaarjõust 2,4 kPa ja 0,01 mm korral 24 kPa. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv halvasti tiheneb võrreldes kuivaga ja miks pärast läbikaevamist liiva maht suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne
annaabi.ee 
