tehakse projekti lõplik valik. Planeerimisetapis valmib ajagraafik, eelarve ja juhtimisplaan. Valminud plaani vaatab juhtkomitee kriitiliselt läbi: kiidab heaks, saadab muutmisele või loobub sellest. (Salla, 2007, lk 12) Järgnevalt keskendutakse projektide planeerimisega seotud teemale Projekti õnnestumise kohapealt on üks tähtsamaid etappe projekti läbiviimise põhjalik planeering. Planeerimisetapi olulisemaks ülesandeks on leida projektile optimaalseim teostusviis. Selle etapi algatab juhtkomitee, kes annab selle ülesande projektijuhile. Projekti planeerimine ja plaan on vajalik selleks, et vältida projekti üle- ja alakoormust; teha töid õiges järjestuses; vältida kiirustamist, tagades ühtlase töötempo projekti kestel; püsida ajagraafikus; teadvustada kriitilisi töid; teha tööd valmis õigeaegselt; muretseda õigel ajal sobivad ressursid; koostada eelarve; ennetada ja maandada võimalikke probleeme ja riske; olla kursis
vähendada). Muutmise riskid on minimaalsed (ebamäärasus parendatud protsessi suhtes on minimaalne), samas oodatavad kasud on ka väikesed (vähemalt lähiajalises perspektiivis) protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks – tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks – inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja, n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja, vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud.
kellegi tunnustamiseks milleski panuse andmise eest. See võib olla kas kellegi lisapingutuse eest, kellegi abiellumise puhul või erahuvide heakskiitmise eest. Sellised väikesed tähistamised on rõõmuküllased. See on tõeliselt suur asi, kui tähistatakse ettevõtte ja inimeste saavutusi pidevalt ning parimaks mooduseks on selleks ovatsioonid. Teistega arvestamine. Viis printsiipi Teistega arvestamine on protsess, mille teostusviis nimetatakse viie printsiibi järgi: kutse osalema, ettepanekud, teistega arvestamine, kaasamine ja panustamine. Lühidalt öeldes tähendavad need printsiibid, et te kutsute inimesi osalema, palute neil koguda informatsiooni, võtate nende ettepanekuid tõsiselt, arvestate nendega enne otsuse langetamist, kaasate nad protsessi ja tekitate neis ettevõttesse panustamise tunde. Nende viie printsiibi eesmärgiks on saavutada olukord, milles võidavad kõik osapooled tekitades positiivse ühise
riskianalüüsi. Määratlemise etapp on projektieelne periood. 1.1.2 Projekti planeerimine (kavandamine) Projekti kavandamise etapid on järgmised: · tegevuste ehk tööülesannete planeerimine; · aja ja personali planeerimine; · vahendite planeerimine; · raha planeerimine (tulude ja kulude eelarve); · kvaliteedi planeerimine; · kontrolli ja aruandluse planeerimine; · dokumentatsiooni planeerimine. Etapi ülesanne on leida projektile optimaalne teostusviis. Planeerimise etapi lõpuks on väljavalitud idee vormistatatud konkreetseks projektiks. 1.1.3 Projekti teostamine Projekti teostamise etapid on järgmised: · organisatoorne ettevalmistus; · läbiviimine ja järeltööd. Organisatoorne ettevalmistus projekti alustamiseks täpsustatakse lähteülesanded, viiakse läbi riigihanked, valitakse meeskond, sõlmitakse lepingud, valmistatakse ette projekti keskkond. 5
Tegevusi ja nende järjekorda ei muudeta, üritatakse tegevuste kvaliteeti tõsta (vigu vähendada). Muutmise riskid on minimaalsed (ebamäärasus parendatud protsessi suhtes on minimaalne), samas oodatavad kasud on ka väikesed (vähemalt lähiajalises perspektiivis) protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja, n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja, vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud.
levinud seisukoht – kuna vahetegemine polüseemide ja homonüümide vahel ei ole tänapäeva keele seisukohalt huvitav, siis käsitletakse samakujulisi eritähenduslikke sõnu alati homonüümidena. Laud 1 ja laud 2 on kaks eri sõna eri tähendustega, mitte üks mitmetähenduslik sõna. Ka inimliku eksituse seisukohalt on terminit korrata palju ohutum kui ülejäänud artiklit, kuna ta on lühem ja varieerub vähem. Andmebaasitehnoloogia valik Seoste konkreetne teostusviis oleneb valitud andmebaasitehnoloogiast. Traditsiooniliselt levinuimas relatsioonilises andmebaasis on eri liiki andmed eri tabelites ja omavahel seotud võtmeveergude abil. Veidi lihtsustatuna seisneb meetod ühe mõiste ja mitme seda tähistava termini esitamiseks selles, et mõistetel on numbrid, ja iga termini juures näidatakse temaga tähistatava mõiste number (joonis 16.1). Relatsioonilise andmebaasi tegemiseks on olemas lugematu hulk
annaabi.ee 
