· "korrastamine" · "tingimuste korraldamine" · .... esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma kõike, võid kasutada valmisasju). Esteetilise kogemuse esile kutsumiseks igasugune loomine. 2. Mis on esteetiline kogemus? 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. · NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm Esteetiline kogemus ei eita ... · ... et ka looduslikud või tehnoloogilised objektid saavad pakkuda E-kogemust · päikeseloojang · linnulaul · ojavulin · .... · ... ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunstiteosed. Ent mida kätkeb endas kavatsuse tingimus? 3
kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline 4. Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: „ahhaa efekt“ 5. Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kahte liiki: radikaalne (e-kavatsus peab olema
kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: “ahhaa efekt” 5.Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1.Produtseerimise tingimus- igasugune loomine väga laias mõistes esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. 2.Esteetiline kogemus: Sisukeskne- esteetiliste omaduste kogemine.
mõõdukas- peab olema lihtsalt teiste kavatsuste hulgas. Samas ka looduslikud objektid saavad pakkuda E-kogemust (päikeseloojang, linnulaul...), ent nad pole kunstiteosed. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest! E-kogemus Beardsley järgi: 1.Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne. 3.Irrutatusobjekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: · Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on väitnud, et leidub kunstiteoseid millel pole esteetilisi kavatsusi, st esteetilise kogemuse esile kutsumise ambitsiooni
Esteetiline aktualism(kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse) ja esteetiline intentsionalism(x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus). 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. Objektile suunatus teosesse neeldumine. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. Kõik viis tingimust pole korraga tarvilikud. Vaja on esimest ja ülejäänuist kolme. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. On olemas kahte liiki intentsionalisme: radikaalne(esteetiline-kavatsus peab olema kõige tähtsam esteetiline kavatsus, poliitiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus,
1. Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele, midatähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioon vms); mistunne on kogeda esteetiliselt! 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm (Beardsley 1981) 199. Kavatsustest 1) Kunstiteos ei pea de facto tekitama Estiitilist kogemust. 2) Lisaks Esteetilistele kavatsustele võib kunstiteostel olla ka teisi (nt poliitilisi, religioosseid, erootilisi) taotlusi. 3) Ka looduslikud objektid (päikeseloojang, linnulaul) saavad pakkuda Esteetilist
annaabi.ee 
